Blue October

Blue October on Ameerika alternatiivrokiansambel, mis alustas tegevust 1996. aastal. Bänd on pärit USA Texase osariigist Houstonist.

Ajalugu muuda

Blue Octoberi esikalbum "The Answers" anti välja 1998. aastal Justini ja Jeremy vanemate plaadifirmas RoDan Entertainment. Albumit osteti ainuüksi Houstonis 5000 eksemplari. Tänu bändi fännide tutvustele telekompaniis ABC tekkis neil võimalus esineda hommikusaadetes – see oli bändi esimene live-esinemine televisioonis. Sellega pälvis bänd suurte plaadifirmade tähelepanu ja 2000. aastal allkirjastati leping Universal Recordsiga, samal ajal andes välja oma teise albumi – "Consent to Treatment". Nende kolmas kogumik "History for Sale" sisaldas ka singlit "Calling You", mis oli koguni "American Weddingu" soundtrack'il. See osutus ka nende suurimaks eduks kuni singli "Hate Me" väljaandmiseni.

2006. aastal tõusis see ajakirja Billboard rokkmuusika edetabelites teisele kohale. Lugu debüteeris muusikavideoga VH1-s ja meeldis rahvale, tõustes tolle aasta mais vaatajate edetabelis 12. kohale.

"Hate Me" oli üks osa nende sama aasta aprillis välja antud albumist "Foiled", mis seni olnud nende menukaim. Tänu edule on nad esinenud ka mitmes telesaates, näiteks Jay Leno juhitud vestlussaates. 2006. aasta suvel välja antud kaks singlit on Ameerika raadiojaamades sooja vastuvõtu osaks saanud.

Tänu nende uusima^[viide?] albumi edule on Blue Octoberi fänkond märgatavalt suurenenud^[viide?]. Seega on nad pidanud oma turnee kava mitu korda muutma: esialgse plaani järgi pidid nad esinema ainult Texases ning Ameerika lääne- ja lõunaosariikides, kuid siis lisandusid järjest ka USA suuremad linnad ja Havai ning muid riikegi: Kanada, Mehhiko, Inglismaa, Saksamaa ja Holland.

Liikmed muuda

Praegu^[viide?] kuulub ansamblisse viis liiget: Justin Furstenfeld (solist), tema vend Jeremy Fustenfeld (trummid, vokaal), Ryan Delahoussaye (viiul/vioola, mandoliin, klahvpillid, vokaal), C. B. Hudson (kitarr) ja Matt Noveskey (basskitarr ja vokaal).

Justin Steward Furstenfeld sündis 14. detsembril 1975 Texases. Ta tegutseb lauljana, laulukirjutana, kitarristina ja bändi juhina. Enne Blue Octoberi loomist 1996. aastal tegutses ta bändis Last Wish ning kannab esinedes tema enda pandud nime "5591", mis oli tema raviloleku ajal tema patsiendinumber. Hämmastava laulukirjutusoskusega mees on kirjutanud üle 500 loo ning on lubanud, et lõppu pole oodata ja ta jätkab nende kirjutamist ka pikemas tulevikus. Bändi kitarrist Hudson armastab Justini loodud sõnu ja on öelnud: “Ta räägib tõtt. See kõik on seotud reaalse elu kogemustega, millega kõik ennast siduda ja laulu sisse elada võivad. Sellise isiksusega koos töötada on eriline. Meie muusika puudutab inimest südamest ning selle üle olen uhke”. Justini esimene muusikaline kogemus lapsena oli Roy Orbisoni laul "Crying", mis viis teistegi melanhoolsete artistide kuulamiseni. 14-aastaselt ravile läinud Justin püüdis muusika abil oma probleeme eemale peletada. Laulude "What If We Could", "Sound of Pulling Heaven Down" ja "Let It Go" kohta ütleb ta järgmist: “Ma ei mäleta nende lugude kirjutamist. Nad lihtsalt tulevad, kui see kõik minu jaoks liiga raskeks läheb. Nüüd ma lihtsalt ootan mõnd rõõmsat lugu.” Uusima^[viide?] plaadi kahe viimase loo kohta ütleb solist: “Need on ainsad minu kirjutatud armastuslood. Vähemalt ma tean, et ma olen veel armastamiseks võimeline. On tore teada, et mu süda veel töötab.” Kui Justin parasjagu oma bändiga mööda ilma ei tuurita, elab ta oma kodulinnas Texases koos oma naise Lisaga.

Huvitavat muuda

Üks tähelepanuväärseid fakte on üks see, et bändi uusimalt^[viide?] albumilt pärit "Into the Ocean" kujutab surma soovi nii siiralt ja ausalt, et mõned fännid on kirjutanud, et too heliteos on isegi ära hoidnud nende enesetapumõtted. Selle kohta on bändi solist lausunud: “Kui ma tõesti olen niimoodi inimesi päästnud, siis ma ei tea, mida öelda. Aga kui ma seda nende heaks teha saan, miks ma siis endale sama ei saa teha?” Teine mainimist vääriv fakt on see, et multiinstrumentalist Ryan alustas klaveriõpinguid nelja-aastaselt, viiulit ja vioolat hakkas ta õppima vastavalt kuue- ja üheksa-aastaselt.

Stuudioalbumid muuda

"The Answers" (1998)
"Consent to Treatment" (2000)
"History for Sale" (2003)
"Foiled" (2006)
"Approaching Normal" (2009)
"Any Man in America" (2011)
"Sway" (2013)
"Home" (2016)
"I Hope You're Happy" (2018)
"This Is What I Live For" (2020)