Blå Jungfrun

Blå Jungfrun (varem ka Blåkulla) on Rootsile kuuluv saar Läänemeres Kalmari väinas mandri ja Ölandi saare vahel. Halduslikult kuulub saar Kalmari lääni Oskarshamni valda. Saar asub Ölandist umbes 8 km ja mandrist ligikaudu 14 km kaugusel.

Blå Jungfrun
Blå Jungfrun
Koordinaadid	57° 15′ N, 16° 48′ E
Pindala	66 ha

Loodus

Blå Jungfrun on 66 hektari suurune kaljusaar. Saare kõrgeim koht ulatub 86 meetrit üle merepinna. Saarel kasvavad hõredad segametsad ja lõunaosas lehtmets. Isoleeritud ja tsivilisatsiooni mõjudest suuresti puutumata Blå Jungfruni saarel pesitseb haruldasi linnuliike ja esineb haruldasi putukaliike. Ainsad imetajad saarel on nahkhiired. Varasem jäneste asurkond suri karmide talvede tõttu välja.

Ajalugu

Kuigi saar on olnud enamasti asustamata, leiti 2014. aastal arheoloogiliste väljakaevamiste käigus sealt inimtegevuse jälgi, mis pärinevad 9000 aasta tagusest ajast.

1741. aastal külastas Blå Jungfruni loodusteadlane Carl von Linné, kes ütles saare kohta: "Kui mõni koht maailmas tundub õudne, on see kindlasti üks kohutavamaid".

1904. aastal omandas Rootsi graniidifirma õiguse saarelt graniidi kaevandamiseks. Avalikkus hakkas nõudma saare päästmist. Tööstur ja pankur Torsten Kreuger ostis 1925. aastal saare ära ja kinkis selle 1926. aastal riigile. 1926. aastal asutati saarel Blå Jungfruni rahvuspark. Rahvuspargi territooriumi laiendati 1988. aastal.

Folkloor

Rootsi folklooris on Blå Jungfruni saarel maagilise ja kurja koha kuulsus. Uskumuse kohaselt kogunesid nõiad suurel neljapäeval saarele, et kuradit teenida. Inimesed püüdsid saare endist nime Blåkulla vältida ja mitte välja öelda.

Vaatamisväärsused

Saarel asub suur Trolleborgi kivilabürint, mille rajamise aeg ei ole teada.

Galerii

• 
• 
• 
•