Berends

See artikkel on 1675. aastal aadeldatud suguvõsast; 1752. aastal aadeldatud suguvõsa kohta artiklit Berens von Rautenfeld ja Rostockist pärit suguvõsa kohta Berens.

Berends oli Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Ajalugu muuda

Berendsi suguvõsa päritolu on jäänud ebaselgeks. 1675. aastal 8. oktoobril tõstis Rootsi kuningas Karl XI major Jakob Berendsi (suri pärast 1689) aadliseisusse, kuid Rootsi rüütelkonda teda ei introdutseeritud.^[1] Suguvõsa kustus ilmselt XX sajandil.

Berendsid rüütelkonna matriklis muuda

1794. aastal võeti suguvõsa Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Pärast asehalduskorra kaotamist võeti brigadir Johann Gustav von Berends (1736−1806) 1797. aasta 12. jaanuaril (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Tema vennapoeg Karl Magnus Gustav von Berends (1783−1824) ja viimase õed immatrikuleeriti 30. aprillil (vkj) 1798.^[2] Eestimaal immatrikuleeriti suguvõsa 20. veebruaril (vkj) 1820.^[3]

Suguvõsa liikmeid muuda

Jakob von Berends (suri pärast 1689), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Volmari komandant, Drabeši mõisa pandivaldaja
Karl Johann von Berends (suri 1719), Rootsi sõjaväelane (major)
Michael von Berends (1669−1710), Daugavgrīva ja Aloja pastor
Franz von Berends (1700–1766), Vecbilska rentnik
Johann Gustav von Berends (1736−1806), Venemaa keisririigi sõjaväelane (brigadir), Ķēči pandivaldaja
Christer Magnus von Berends 1740–1792), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Vecbilska rentnik
Karl Magnus Gustav von Berends (1783–1824), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Ķēči mõisnik, Pagari ja Edise mõisa rentnik
Alexander Ewald Heinrich von Berends (1812–1877), Nõmmküla mõisnik
Eduard Ludwig Friedrich von Berends (1816−1867), Venemaa keisririigi kolleegiuminõunik, Vladimiri kubermangu postimeister, Kiikla mõisnik
Karl Gustav Woldemar von Berends (1823–1876), Venemaa keisririigi sõjaväelane (alamporutšik), kubermangusekretär, Peterburi kubermangu mõisaomanik
Arthur Ludwig Fromhold von Berends (1845–1888), meeskohtunik, Nõmmküla mõisnik
Axel Ewald Julius von Berends (1846−1904), Venemaa keisririigi diplomaat
Eduard Karl Fabian Jakob von Berends (1875−1934), Venemaa keisririigi mereväelane (1. järgu kapten)

Mõisavaldused muuda

Nõmmküla mõisa peahoone. Suguvõsa valdus 1840−1903

Eestimaa:
- Kiikla (Kieckel) (1847−1853), Nõmmküla (Nömküll) (1840−1842 pandi-, 1842−1903 pärusvaldus)
Liivimaa läti distrikt:
- Drabeši (Drobbusch) (1676−1684, pandivaldus), Ķēči (Fossenberg) (1794−1832, pandi- ja pärusvaldus)

Viited muuda

↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 19.
↑ Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 236.
↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 966.

Kirjandus muuda

Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 964−971 [1].
Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 18 [2].

Välislingid muuda

Berendsi suguvõsa aadlivapp

[1] Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 19.

[2] Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 236.

[3] Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 966.

[1]

[2]

[3]