Bengali kass
|
See artikkel räägib liigist; tõu kohta vaata artiklit Bengali kass (kassitõug) |
Bengali kass[1] (Prionailurus bengalensis) on kaslaste sugukonda kuuluv loom.
| Bengali kass | |
|---|---|
 Bengali kass | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Alamselts |
Feliformia |
| Sugukond |
Kaslased Felidae |
| Perekond |
Prionailurus |
| Liik |
Bengali kass |
| Binaarne nimetus | |
|
Prionailurus bengalensis Kerr, 1792) | |
 Bengali kass levila | |
Klassifikatsioon muuda
Bengali kassi varasem teaduslik ladinakeelne liiginimetus on Felis bengalensis, käesoleval ajal on see sünonüüm.[2]
Taksonoomilises andmebaasis ITIS on bengali kassi alamliigid:
- Prionailurus bengalensis alleni Sody, 1949
- Prionailurus bengalensis bengalensis (Kerr, 1792)
- Prionailurus bengalensis borneoensis Brongersma, 1936
- Prionailurus bengalensis chinensis (Gray, 1837)
- Prionailurus bengalensis euptilurus (Elliot, 1871)
- Prionailurus bengalensis heaneyi Groves, 1997
- Prionailurus bengalensis horsfieldii (Gray, 1842)
- Prionailurus bengalensis javanensis [3]
- Prionailurus bengalensis rabori Groves, 1997
- Prionailurus bengalensis sumatranus (Horsfield, 1821)
- Prionailurus bengalensis trevelyani Pocock, 1939.
Välimus muuda
Bengali kass on väike, kodukassist pisut kogukam, kaslane. Tema karvkate on üsna kirju ja see on alamliigiti erinev. Tema tüvepikkus (alamliigiti erinev) on 75–90 cm ja sabapikkus 35–37 cm. Jalad on võrdlemisi pikad ja pea väike.[1]
Elupaik muuda
Nende elupaikadeks on kõrvalised mägimetsad, männimetsad, harvemini põõsatihnikud, asulate lähialad ja loomaaiad.
Toitumine muuda
Nad püüavad toiduks peamiselt väikseid loomi, hiirlasi, uruhiiri, oravaid, ja linde vahe murrab jäneseid. Söögiks kõlbavad ka maod ja nahkhiired; ka hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.) viljad aidates sel viisil kaasa hõlmikpuuseemnete levikule.(Jiang jt 1990; Del Tredici jt 1992; viidanud Zhao jt, 495:2010 [4])
Sigimine muuda
Bengali kasside paaritumisajad on levila piires varieeruvad. Bengali emakassi tiinus kestab 65–70 päeva. Pesakond koosneb kuni 4 kassipojast. Osadel andmetel osaleb poegade hooldamisel ka isakass.[1]
Levila muuda
Bengali kass on levinud Afganistani idaoas, Pakistani põhjaosas, India rannikul ja põhjaosas, Myanmaris, Laoses, Tais, Indoneesias, Malaisias, Vietnamis, Sumatra, Jaava, Bali, Borneo ja Taiwani saarel, Nepalis, Koreas, Kambodžas, Filipiinidel, Hiinas[5] ja Jaapanis.
Hübriidid lemmikloomadena muuda
Bengali kassitõug on metsiku bengali kassiliigi ja kodukassi ristand . Teda tutvustati kassinäitustel 1970. aastatel. Tavaliselt lubatakse seda hübriidi lemmikloomana pidada ilma loata. Kuna eesti keeles nimetatakse nii iseseisvat liiki kui ka uut kodukassi tõugu "bengaliks", võib tekkida segadus.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Loomade elu 7:268.
- ↑ Taxonomy - Prionailurus bengalensis (Leopard cat) (Felis bengalensis)., vaadatud 19. märtsil 2017
- ↑ (Desmarest, 1816)
- ↑ Yunpeng Zhao, Juraj Paule, Chengxin Fu & Marcus A. Koch, Out of China: Distribution history of Ginkgo biloba L., TAXON 59 (2), aprill 2010,lk 495, vaadatud 17. märtsil 2017
- ↑ ADW, Prionailurus bengalensis, vaadatud 19. märtsil 2017
Veebiallikad muuda
- Yunpeng Zhao, Juraj Paule, Chengxin Fu & Marcus A. Koch, Out of China: Distribution history of Ginkgo biloba L., TAXON 59 (2), lk 495–504, aprill 2010
- Sissekanne ITIS-es
- "The Asian Leopard Cat - the Bengals wild ancestor". www.bengalcat.co.uk. 4 June 2018. Archived from the original on 2 January 2010. Retrieved 2 November 2009.