Belgrad
Belgrad on Serbia pealinn. Sellel on 2. järgu haldusüksuse staatus.
Belgrad | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
| |||
Pindala | 3227 km² | ||
Elanikke |
1 281 801 (2009)[1], eeslinnadega 1 710 000 | ||
| |||
Koordinaadid | 44° 49′ N, 20° 27′ E | ||
Suurlinnas, mis asub Sava jõe suubumiskohas Doonau peajõkke, elab ligi veerand riigi elanikest. Jõgede liitumiskohal asub Suur sõjasaar (serbia Велико ратно острво), ja selle lähedal Belgradi sadam, mis kooldub ümber vanalinna kirdepoolsema osa.
Nimi muuda
Lõunaslaavi päritolu nimi Beograd tähendab serbia keeles 'valget linna'.
Ajalugu muuda
Belgrad kui ajalooline piirilinn, mis paiknes Austria-Ungari ja Osmanite impeeriumite vahel, on läbi aegade jäänud sadakonna sõja teele ning seda on vähemalt 44 korral vallutatud ja laastatud.
Vanaaeg muuda
Belgradi lähistel asunud Vinča on oluline arheoloogiline leiukoht, mille järgi on nime saanud 6.–3. aastatuhandel eKr Doonau aladel levinud Vinča kultuur.
Tänasele linnale panid aluse keldi hõimud 3. sajandil eKr. Linna keldikeelse nime Singidūn muutsid roomlastest vallutajad ladinapäraseks Singidunum'iks. 3. sajandil anti Singidunumile Rooma koloonia staatus. 395. aastal läks linn Bütsantsi riigi koosseisu.
Keskaeg muuda
Keskajal hõivasid Belgradi üksteise järel mitmed rändhõimud ja pikemat aega oli linn avaaride käes. Lõunaslaavlased saabusid piirkonda 7. sajandil. Aastasadade vältel võitlesid Belgradi pärast Bütsants, Ungari kuningriik ja Bulgaaria kuningriik. Serblasest valitsejate kätte läks Belgrad kingitusena Dragutinilt, Ungari kuninga äialt.
Aastatel, mil Serbia impeerium oli sunnitud taanduma lõunast peale suruvate Osmanite ees, sai Belgradist Serbia despootide pealinn. 1427. aastal loovutati linn Ungarile, serblaste pealinnaks sai Smederevo.
Juulis 1456, 3 aastat pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite kätte, piiras Türgi sultan Mehmed II suurte vägedega Belgradi, kuid ei suutnud Ungari väejuhi János Hunyadi juhitud kristlaste vägesid võita. Paavsti korraldusel pidid kirikud üle Euroopa Belgradi kaitsjate eest palvetama, kutsuma lõunakella lüües. Katoliiklikes kirikutes on selline komme säilinud tänapäevani.
Uusaeg muuda
1521. aastal vallutas Osmanite riik lõpuks siiski Belgradi. Linnast sai Belgradi pažalíki keskus ja Osmanite riigi suuruselt teine linn Euroopas, suurem oli vaid pealinn Konstantinoopol. 17. ja 18. sajandil vallutasid Belgradi mitu korda Saksa-Rooma riiki kuulunud Austria ertshertsogkonna väed, kuid Osmanitel õnnestus linn alati tagasi võita.
Pärast Serbia osalist iseseisvumist 19. sajandil toodi esialgu Kragujevacis asunud Serbia vürstkonna pealinn 1841. aastal Belgradi üle, olles aastatel 1882–1918 Serbia kuningriigi pealinn. Teisel pool Sava jõge asuv Zemun kuulus Esimese maailmasõjani Austria-Ungarile ja ühendati alles seejärel Belgradiga.
Uusim aeg muuda
Aastatel 1918–2003 oli Jugoslaavia pealinn, aastatel 2003—2006 Serbia ja Jugoslaavia pealinn.
Üritused muuda
Belgradis on toimunud
Haldusjaotus muuda
Linn jaguneb 17 omavalitsuseks, neist 10 on linnalised ja seitse eeslinna staatusega.
Nimi | Pindala (km²) | Rahvaarv (2002) | Linn/eeslinn | |
---|---|---|---|---|
Barajevo | 213 | 24 641 | Eeslinn | |
Čukarica | 156 | 168 508 | Linn | |
Grocka | 289 | 75 466 | Eeslinn | |
Lazarevac | 384 | 58 511 | Eeslinn | |
Mladenovac | 339 | 52 490 | Eeslinn | |
Novi Beograd | 41 | 217 773 | Linn | |
Obrenovac | 411 | 70 975 | Eeslinn | |
Palilula | 451 | 155 902 | Linn | |
Rakovica | 31 | 99 000 | Linn | |
Savski Venac | 14 | 42 505 | Linn | |
Sopot | 271 | 20 390 | Eeslinn | |
Stari Grad | 5 | 55 543 | Linn | |
Surčin | 285 | 55 000 (hinnang) | Linn | |
Voždovac | 148 | 151 768 | Linn | |
Vračar | 3 | 58 386 | Linn | |
Zemun | 154 | 136 645 | Linn | |
Zvezdara | 32 | 132 621 | Linn | |
Kokku | 3227 | 1 670 000 | ||
Rahvastik muuda
2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Belgradis 1 659 440 inimest. Rahvusgrupid jagunesid järgnevalt[2]:
- serblased (1 505 448) 90,72%
- mustlased (27 325) 1,65%
- montenegrolased (9 902) 0,60%
- jugoslaavlased (8 061) 0,49%
- horvaadid (7 752) 0,47%
- makedoonlased (6 970) 0,42%
- goraanid (5 328) 0,33%
- moslemid (3 996) 0,25%
- slovakid (2 104) 0,13%
- ungarlased (1 810) 0,11%
- sloveenid (1 539) 0,10%
- bulgaarlased (1 489) 0,09%
- venelased (1 301) 0,08%
- rumeenlased (1 282) 0,08%
- albaanlased (1 252) 0,08%
- bosnialased (780) 0,05%
- teised rahvused (8 598) 0,52%
- kohalik identiteet (1 289) 0,08%
- teavitamata (38 971) 2,35%
- teadmata (23 728) 1,40%
Majandus muuda
2009. aasta seisuga toodetakse 40% Serbia SKP-st Belgradis.[3]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ beograd.gov.rs vaadatud 23.05.11
- ↑ pod2.stat.gov.rs vaadatud 13.02.21
- ↑ kombeg.org.rs vaadatud 23.05.11
Välislingid muuda
Vikisõnastiku artikkel: Belgrad |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Belgrad |