Basmatšid (tuleneb usbeki keelest, tähendades röövratsanikke) olid 1910.1930. aastatel Vene keisririigi, Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu vastu võidelnud Turkestani islamistlikud ja enamasti turgi rahvastest koosnevad sõjasalgad.

Basmatšide liikumine algas 1916. aastal ning kestis kuni 1930. aastate alguseni. Enamasti oli tegemist väiksemate sõjasalkadega, mis aga puhuti kontrollisid üpris suurt territooriumi Kesk-Aasias. Nende nimetus oli teadlikult pejoratiivne ning kinnistati Nõukogude Liidu poolt. Hiljem tehti ka mitmeid filme punaarmeelaste võitlustest basmatšidega.

Aastatel 19211922 oli basmatšide üheks kõige olulisemaks juhiks Türgi kindral Enver Paşa, kes oli Turkestani saadetud basmatše rahustama ja Nõukogude poole võitma, kuid otsustas basmatšide abil püüda ellu rakendada oma pantürkistlikku unistust Suur-Türgi riigist. Pärast Enveri hukkumist toimus basmatšide liikumises oluline langus, kuid üksikud salgad tegutsesid siiski kuni 1930. aastate alguseni.