Barkantiin on kolme- või enamamastiline purjelaev, mille fokkmastis on raapurjestus ja ülejäänud mastides pikipurjestus.

Kolmemastilise barkantiini purjestus. 1 - väliskliiver, 2 - sissekliiver (või kliiver), 3 - fokktaaksel (või sisekliiver), 4 - fokkpuri, 5 - (fokk-)alamarsspuri, 6 - ülamarsspuri, 7 - praampuri, 8 - roilpuri, 9 - groottaaksel, 10 - groot-alatengtaaksel (grootmarsstaaksel), 11 - groot-ülatengtaaksel, 12 - grootroiltaaksel, 13 - grootkahvelpuri, 14 - grootopsel, 15 - besaankahvelpuri, 16 - besaantopsel.

Kirjeldus muuda

Barkantiini fokkmast on raapurjestuses, teistel mastidel on kahvelpurjed, taakslid ja topslid. Fokkmasti ees on üldjuhul 3-4 kliivrit ja fokktaaksel (foka), vahel kõrgemal ka fliiger.

Ajalugu muuda

Esimesed kolmemastilised barkantiinid ehitati 19. sajandi alguses. 4-mastilised ilmusid 19. sajandi lõpus. Pärast 1918. aastat ilmusid meredele ka 5- ja 6-mastilised barkantiinid.

Tuntud ajaloolisi barkantiine Eestis muuda

 
Barkantiin Tormilind Londonis 1930
  • George – ehitatud 1869. aastal Heinastes; 3-mastiline, üldpikkus 36,1 m, laius 8,4 m, veeväljasurve 283 brt; omanik Jüri Veide. Oli esimene Eesti laev, mis purjetas kaablilastiga (laevaköied) üle Atlandi ookeani 73 päevaga ja tagasi Le Havre'i sadamasse 80 päevaga. 1884. aastal lõppevad andmed laeva sõitude kohta
  • Tormilind – Eesti ilusaim ja kuulsaim barkantiin, ehitati 1922. aastal Hara lahe ääres. 4-mastiline LOA = Pikkus 45,71 m
  • Jaen Teär – algselt barkantiin, hiljem mootorkuunar
  • Vega – ehitatud 1952. aastal Soomes; 3-mastiline, üldpikkus 44 m, laius 9 m, süvis 2,9 m, kiirus pujedega 7,5 sõlme; laeval on ka abimootor; kogumahutavus 322 brt. Oli Tallinna Merekooli esimene õppelaev

Galerii muuda

Vaata ka muuda

Välislingid muuda