Barüonlaeng
Barüonlaeng (mõnikord nimetatud ka barüonarvuks) on barüone iseloomustav jääv kvantarv. Teda defineeritakse nii:
kus
- on barüonis olevate kvarkide arv
- on barüonis olevate antikvarkide arv.
Barüonlaengu olemus muuda
Barüonlaengu mõiste võeti kasutusele ammu enne kvarkide avastamist ning toona määrati selle võimalikeks väärtusteks 1 (barüonid) ja –1 (antibarüonid). Kui selgus, et barüon on liitosake ja tema barüonlaengu määrab tegelikult ära tema sees olevate kvarkide barüonlaeng, siis ei hakatud juba sisse harjunud barüoni laenguid muutma ning omistati lihtsalt kvarkidele 1/3 suurused barüonlaengud.
Asjaolu, et barüonis peab kindlasti olema kolm, mitte kaks või neli kvarki, tuleneb kvantkromodünaamikast, mille kohaselt peab kvarkidest koosnev liitosake olema neutraalse värvilaenguga.
Põhimõtteliselt võib eksisteerida ka barüone barüonlaenguga 1, mis koosnevad neljast kvargist ja ühest antikvargist (pentakvargid), kuid selliseid osakesi ei ole katseliselt leitud. Samuti ei ole leitud barüone barüonlaenguga 2 ega –2 jne.
Barüonlaengu jäävus muuda
Barüonlaeng on jääv suurus. See tähendab, et kõikides vastasmõjudes peab barüonlaeng säilima. Tulenevalt sellest on prooton (kõige väiksema seisumassiga barüon) stabiilne. Ilma barüonlaengu jäävuseta ei saaks Universum eksisteerida, sest kõik prootonid laguneksid positronideks ja/või teisteks kergemateks elementaarosakesteks.
Kõik teised barüonid (kaasa arvatud neutron) on ebastabiilsed ning lagunevad väiksema seisumassiga barüoniks ja teisteks osakesteks.
Barüonlaengu aditiivsus muuda
Barüonlaeng on aditiivne kvantarv. See tähendab, et barüonide süsteemi (näiteks aatomituuma) barüonlaeng on tuuma moodustanud nukleonide barüonlaengute summa. Tavalise aine puhul tähendab see seda, et tuuma barüonlaeng langeb kokku tema massiarvuga.