Balkaarid
Balkaarid (endanimetused аланла, таулула) on turgi rahvas Põhja-Kaukaasias Kabardi-Balkaarias ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki rühma kuuluvat balkaari keelt ehk karatšai-balkaari keelt. Balkaarid on lähisuguluses karatšaidega ja kasutavad sama kirjakeelt. Balkaaride hulgas on levinud sunniitlik islam, mille nad võtsid vastu alles 17. sajandil.
Balkaaride üldarv on hinnanguliselt 120 000. Venemaa Föderatsioonis elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 112 924 balkaari. Sealhulgas Kabardi–Balkaaria Vabariigis elas 108 577 balkaari (12,6% elanikkonnast).[1]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 7 balkaari.[2]
Balkaari rahvas on kujunenud algasukate segunemisel alaanide ning mitmes laines saabunud turgikeelsete hõimudega.
1944. aasta märtsis deporteeriti balkaarid Kesk-Aasiasse ja Kasahstani. 9. jaanuaril 1957 taastas NSVL Ülemnõukogu Presiidium balkaaride autonoomia ning neil lubati kodukohta tagasi pöörduda.
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 4. mail 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2