BMW M50 on reasasetusega 6-silindriline kahe ülanukkvõlliga (DOHC) bensiinimootor, mida toodeti aastatel 1990-1996. Esmakordselt võeti see kasutusele E34 kerega 5. seeria mudelite 520i ja 525i juures ning see mootor vahetas välja M20 mudelitähisega mootori.[1]

BMW M50
Tootja BMW
Tootmine 1990–1996
Paigutus R6
Töömaht 2,0 l (1991 cm3)
2,4 l (2394 cm3)
2,5 l (2494 cm3)
Klapiajam DOHC
Kütus mootoribensiin
Seotud M51
Kronoloogia
Eelkäija M20
Järeltulija M52

M50 mootoriplokk oli valmistatud malmist ja plokikaas oli alumiiniumsulamist. Iga silindri kohta on 4 klappi.

1992. aasta septembris uuendati M50 M50TU-ks ("technical update" ehk "tehniline uuendus") ning see oli BMW esimene mootor, mis kasutas muutuvat klappide ajastust. BMW nimetas seda süsteemi Single-VANOS-eks ning see muutis ainult sisselaske nukkvõlli faasi.

M50-st hakati järk-järgult loobuma pärast M52 mootori kasutuselevõttu 1994. aastal.

E36 M3 jõuallikaks on S50 mootoriseeria, mis on M50 suurema võimsusega versioon.

S50 muuda

BMW S50
 
BMW S50B32
Tootja BMW
Tootmine 1992–2000
Paigutus R6
Töömaht 3,0 l (2990 cm3)
3,2 l (3201 cm3)
Klapiajam DOHC
Kütus mootoribensiin
 
BMW S50B32

S50 on M50 sportlikum versioon, mis võeti kasutusele E36 kerega BMW M3-l ning see vahetas välja neljasilindrilise BMW S14 mootori, mida kasutas eelmise põlvkonna E30 M3. Sarnaselt M50-ga, oli mootoriplokk valmistatud malmist ning plokikaas alumiiniumsulamist.

Ameerika Ühendriikides kasutati väiksema võimsusega mootorit tähistusega S50B30US, millel on tavalise M50 mootoriga rohkem ühist kui teistel S50 versioonidel.

Viited muuda

  1. "BMW 5 Series E34 History and Specifications". 16. veebruar 2015.