Azawadi sisesõda

Azawadi sisesõda on 2012. aastal Põhja-Malis alanud võitlus Azawadi Rahvusliku Vabastusliikumise (MNLA) ja islamiterroristlike grupeeringute liidu vahel.

Azawadi sisesõda
Osa Mali sõjast
Toimumisaeg 27. juuni 2012 –
Toimumiskoht Azawad, Mali
Hetkeseis
Osalised
Azawad
  • MNLA (Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine)
  • MIA (Azawadi Islamistlik Liikumine)

MAA (Azawadi Araabia Liikumine)
Islamistid
  • Ansar Dine (2012–2017)
  • MOJWA (Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas; 2012–2013)
  • AQIM (Al-Qaeda islamistlikus Magribis; 2012–)
Väejuhid või liidrid
Mahmoud Ag Aghaly
Bilal Ag Acherif (WIA)
Moussa Ag Acharatoumane
Ag Mohamed Najem
Moussa Ag Attaher
Machkanani Ag Balla
Bouna Ag Tahib (KIA)
Wari Ag Ibrahim (KIA)
Ahmad Ould Sidi Muhammed
Boubacar Taleb
Iyad Ag Ghaly
Omar Ould Hamaha (KIA)
Mokhtar Belmokhtar
Abou Zeïd
Jõudude suurus
9000 – 10 000
500
10 000+
Kaotused
19 hukkunud, 60 haavatud, 40 vangi langenud (2012)

17 hukkunud, 20 haavatud (2013) 1 hunnunud, 1 haavatud (2014)


u 10 hukkunud
u 100 hukkunud, 30 vangi langenud

Konflikt sai alguse, kui MNLA kuulutas Põhja-Malis välja iseseisva Azawadi riigi.[1] Enne seda olid pooled teinud koostööd võitluses Mali valitsusvägede vastu, lahkhelid tekkisid, kui islamistid soovisid kehtestada šariaati ning MNLA demokraatlikku riigikorda. Islamistid kogusid toetust mittetuareegidest elanikkonna seas ning neil õnnestus enda kontrolli alla saada Gao linn. Gao lahinguga tõrjuti MNLA välja nii Gaost kui ka Timbuktust. Järgnevate kuude jooksul kaotas MNLA kõik oma suuremad tugipunktid ning võitlejad olid sunnitud pakku minema.

Aastal 2013 algas Prantsusmaa sekkumine ning piirkond läks taas Mali valitsuse kontrolli alla. MNLA toetas Prantsuse ja Tšaadi vägesid mägedes toimunud lahingutes. MNLA-l õnnestus saada paar Kidali piirkonna tähtsamat linna enda kontrolli alla, kuid nad keeldusid neid Mali valitsusvägedele üle andmast. Islamistid vastasid MNLA tegevusele terrorirünnakutega baasidele ja kontrollpunktidele. Juunis sõlmis MNLA Mali valitsusega rahulepingu ning andis valitsusvägedele loa MNLA poolt okupeeritud piirkondades liikuda.[2] Pinged lahvatasid taas, kui tuareegide valitsuse liikme perekond mõrvatuna leiti, MNLA hakkas kättemaksuks fulbesid taga kiusama ja tapma; fulbed moodustasid enamuse islamistidest. Islamistid vastasid sellele omapoolsete rünnakutega, ühel juhul hukati korraga koguni 30 tuareegi.

Viited muuda

  1. "Tuareg rebels declare the independence of Azawad, north of Mali". Alarabiya.net. 6. aprill 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2012. Vaadatud 11. aprill 2012.
  2. https://www.bbc.com/news/world-africa-22961519