Autonoomne oblast

Autonoomne oblast (vene автономная область) on 1. järgu haldusüksuse tüüp Venemaal ning endises NSV Liidus ja Nõukogude Venemaal ja endises Jugoslaavias.

Venemaa Föderatsioon

2008. aastal oli Venemaal üks autonoomne oblast – Juudi autonoomne oblast.

Venemaa põhiseaduse järgi autonoomne oblast:

• omab oma Põhiseadust (artikkel 5 §.2);
• kuulub Venemaa Föderatsiooni koosseissu ainsuses arvuses (artikkel 5 §.1);
• võib olla kinnitatud föderaalne seadus autonoomse oblasti kohta (artikkel 66 §.3);
• ei saa kuuluda teiste Venemaa Föderatsiooni osade koosseissu (artikkel 66 §.4);
• teised Venemaa Föderatsiooni osad ei saa kuuluda autonoomse oblasti koosseissu (artikkel 66 §.4).

Nõukogude Liit ja Nõukogude Venemaa

Endises NSV Liidus oli Adõgee autonoomne oblast (1922–1991, sh 1928. aastast Krasnodari krai koosseisus), Mägi-Altai autonoomne oblast (1922–1990 Altai krai koosseisus, kuni 1948 Oiroti autonoomne oblast), Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast (1922–1943, 1957–1990 Stavropoli krai koosseisus), Hakassia autonoomne oblast (1930–1992 Krasnojarski krai koosseisus).

Nüüdisaegste Venemaa vabariikide suurim osa oli moodustatud nagu avtonoomsed oblastid ja hiljem oli muudetud autonomseteks vabariikideks.

Aastatel 1920–1925 oli Vene NFSV koosseisus Tšuvaši autonoomne oblast, hiljem Tšuvaši ANSV, praegu Tšuvaši Vabariik.

Aastatel 1920–1934 oli Vene NFSV koosseisus Udmurdi autonoomne oblast (kuni 1932 Voti autonoomne oblast, hiljem Udmurdi ANSV, praegu Udmurdi Vabariik.

Aastatel 1920–1935 oli Vene NFSV koosseisus Kalmõkkia autonoomne oblast, hiljem Kalmõkkia ANSV, praegu Kalmõkkia Vabariik.

Aastatel 1920–1936 oli Vene NFSV koosseisus Mari autonoomne oblast, hiljem Mari ANSV, praegu Mari Eli Vabariik.

Aastatel 1921–1936 oli Vene NFSV koosseisus Autonoomne oblast Komi (Zõrjan), hiljem Komi ANSV, praegu Komi Vabariik.

Aastatel 1922–1923 oli Vene NFSV koosseisus Burjaati-Mongooli autonoomne oblast, hiljem Burjaati-Mongooli ANSV ja Burjaati ANSV, praegu Burjaati Vabariik.

Aastal 1921 moodustatud Kabardi autonoomne oblast liideti 1922. aastal Balkaariaga ja tekkis Kabardi-Balkaari autonoomne oblast, mis 1936. aastal muudeti Kabardi-Balkaari ANSVks. Praegu see on Kabardi-Balkaari Vabariik.

Aastal 1922 moodustati Mägilaste ANSV koosseisus Tšetšeeni autonoomne oblast, aastal 1924. Mägilaste ANSV lagunemisel moodustati Inguši autonoomset oblastit, aastal 1934. nende asemel moodustati Tšetšeeni-Inguši autonoomset oblastit, mis 1936. aastal muudeti Tšetšeeni-Inguši ANSVks. Praegu tema asemel on Tšetšeeni Vabariik ja Inguši Vabariik.

Aastal 1922 moodustati Mägilaste ANSV koosseisust Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast Kagu (1924. aastast Põhja-Kaukasuse krai) koosseisus, mis oli jagatud 1926. aastal Karatšai autonoomseks oblastiks ja teisteks osadeks. 1943. aastal Karatšai autonoomset oblastit likvideeriti ja taastati seda 1957. aastal nagu Karatšai-Tšerkessi autonoomne oblast Stavropoli krai koosseisus, kus ta oli kuni 1990. aastani.

Samuti aastal 1924 Mägilaste ANSV lagunemisel moodustati Põhja-Osseetia autonoomne oblast, mis 1936. aastal muudeti Põhja-Osseetia ANSV-ks, praegu Põhja-Osseetia Alaania Vabariik.

Aastatel 1944–1961 oli Vene NFSV koosseisus Tuva autonoomne oblast, hiljem Tuva ANSV, praegu Tõva Vabariik.

Aastatel 1918–1924 oli Vene NFSV koosseisus Volgasakslaste ANSV.

Samuti oli moodustatud autonomsed oblastid teistel NSVL vabariikides.

Aastatel 1923–1991 oli Mägi-Karabahhi autonoomne oblast Aserbaidžaani koosseisus.

Lõuna-Ossetia autonoomne oblast oli aastatel 1921–1990 Gruusia koosseisus.

Karakalpakkia autonoomne oblast moodustati aastal 1924. Kirgiizi ANSV koosseisus, aastatel 1930–1932 Vene NFSV koosseisus. Praegu see on Karakalpakkia autonoomne vabariik Usbekistanis.

Mägi-Badahšani autonoomne oblast (praegu autonoomne vilajett) moodustati 1925. aastal Tadžikistani koosseisus.

Aastatel 1924–1926 nimetati Kõrgõzstani Kara-Kõrgõzi autonoomseks oblastiks ja ta oli Vene NFSV koosseisus.