Automaatne sõltuv seire
See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
Automaatne sõltuv seire (ADS-B ja ADS-C) on järelevalvesüsteem lennuliikluse ohutuse tagamiseks õhuruumis, kus selle süsteemi vastuvõtu/edastamise seadmega varustatud lennuliikluses osalejad edastavad automaatselt andmesidelingi kaudu oma lennuparameetrid: asukoht, kõrgus, kiirus, lennuki tüüp, reisi number ja muud lennujuhtidele vajalikud andmed. Automaatne sõltuv seire jaguneb kaheks: ADS-B ja ADS-C.[1]
ADS-B muuda
ADS-B (inglise keeles automatic dependent surveillance-broadcast) on seiresüsteem, kus erinevalt praegusest järelevalveseadmetest kasutatakse asukoha määramiseks transponderite „vastuseid”, liigub informatsioon automaatselt andmelinkide kaudu ise üks kord sekundis. See võimaldab lennujuhtidel näha ADS-B-seadmega varustatud liiklejate geograafilist asukohta, kõrgust ja kiirust õhus, samuti lennumarsruuti ning muud vajalikku teavet.[2]
Tavaliselt määratakse asukoht GPS vastuvõtja abil. Kõrgus määratakse tavaliselt sama baromeetrilise anduri abil, mida kasutatakse sekundaarradari puhul. Kasutusel on ka integreeritud GPS ja inertsiaalsüsteemid.[2] ADS-B süsteemi maapealsed seadmed on varustatud lennuliikluse informatsiooni levialas vastuvõtuks mittepöörleva antenniga. Saadud andmed edastatakse kohe lennujuhi ekraanile kust lennujuht saab vastusena edastada liiklejate parda-arvutisse meteo-olukorra ning muid andmeid.[3]
ADS-B süsteemil on tulevikus tähtis koht, kuid selle laialdane kasutuselevõtt on plaanitud alles aastatesse 2020.–2025. Peamiseks põhjuseks, miks ADS-B pole veel nii levinud, on lennukile paigaldatav kallis ADS seade. Kõik lennuliikluses osalejad tuleks varustada ADS-B saatja/vastuvõtjaga, kuid see on pikaajaline protsess. Samas on ADS-B maapealne vastuvõtja väike ega tarbi palju elektrit. Olemasoleva siderajatise korral on võimalik ADS vastuvõtja üles seada ühe nädalaga.[2]
ADS-B võrdlus muuda
ADS-B eelised [2]:
- Süsteemi lihtne maapealne vastuvõtja
- Saab jagada eri FIR-ide (lennuinfopiirkond) vahel
- Maapealse vastuvõtja madal hind
- Andmete kiire värskendussagedus
- Peaaegu täiuslik ekraani resolutsioon
- Väga täpne
- Täpsus ei sõltu vastuvõtjate kaugusest
- Mobiilne süsteem hädajuhtumite korral
ADS-B puudused:
- Tugineb ainult lennukite avioonikale
- Maapealne aparatuuri antennid ei tohi olla majade/puude läheduses
- Võib olla ebatäpne olenevalt GPS vastuvõtja asukohast, kuid tulevikus paraneb see tänu uutele satelliitidele
ADS-C muuda
ADS-C (inglise keeles automatic dependent surveillance-contract) on lepinguline automaatne sõltuv seire. Samamoodi nagu ADS-B, kasutatakse ADS-C pardal olevat avioonikat, kiiruse ja kõrguse määramiseks. Samuti võimaldab see täiendavalt edastada marsruudijärgmise ja selle järgneva vahepunkti ning ilmaga seotud parameetreid teatud lennujuhtimisüksustele. ADS-C asukoha teade saadetakse satelliidi või VDL-i (VHF Digital Link) kaudu[4]. ADS-C-d kasutatakse tavaliselt ookeani kohal ja kaugemates piirkondades, kus pole radarit. Seetõttu sobib ADS-C peamiselt pikamaalendudele[2].
Andmelingi teenust pakuvad eri teenusepakkujad, nt Eurocontrol, ARINC ja SITA. Kohateade edastatakse umbes iga 10–15 minuti tagant. Iga edastatud sõnum maksab lennufirmale rahaliselt, mistõttu püütakse ADS-C-d võimalikult vähe kasutada. Lennuki avioonika valib VHF-i (ingl Very High Frequency) ühenduse, kui seda tüüpi sagedus on levialas. See vähendab kulusid ja parandab jõudlust. Satelliitside andmesidet kasutatakse siis, kui lennatakse ookeani kohal[2].
ADS-C võrdlus muuda
ADS-C eelised [2]:
- Võimaldab seiret ookeani kohal või kohtades, kus pole radarit (v.a polaaralad)
- Toetab suurt hulka IT turvarakendusi
- Aeronavigatsiooniteenuse osutaja jaoks väikesed kulud
- Väikesed ülalpidamiskulud
ADS-C eelised [2]:
- Kõrge hind ühe teate kohta
- Väike teadete edastuse arv
- Pole võimalik pakkuda radariteenust
- Kallis avioonika
- Pikk latentsusaeg
- Suhteliselt madal sõnumite edastamise kindlus
Viited muuda
- ↑ Riigi Teataja (12. juuli 2007). "Lennureeglid". Vaadatud 13.04.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 INTERNATIONAL CIVIL AVIATION ORGANIZATION ASIA AND PACIFIC (september 2007). "Guidance Material on Comparison of Surveillance Technologies (GMST)" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ SESAR (15. mai 2018). "ADS-B and other means of surveillance implementation status" (PDF) (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ SkyBrary (11. detsember 2013). "Automatic Dependent Surveillance-Contract (ADS-C)" (Inglise keeles). Vaadatud 04.03.2020.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)