Automaatjuhtimine
Automaatjuhtimine on automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete, tootmisprotsesside ja muid inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja tehnilisi vahendeid. Juhitav objekt ja juhtimisseadmed moodustavad juhtimissüsteemi. Selle tööeeskiri ehk juhtimisalgoritm määrab juhtimistoimingute järjekorra, laadi jms. Lihtsamate automaatjuhtimissüsteemide algoritm oleneb ainult süsteemi enda struktuurist ja ehitusest (lülitite, releede, võimendite ja teiste seadiste ühendusviisist). Keerulisemais süsteemides toimub juhtimine etteantava programmi (programmjuhtimine) või seaduspärasuse järgi (automaatreguleerimine). Juhtimissüsteem võib oma algoritmi muuta (adaptiivjuhtimine), kui objekti omadused või süsteemi välised töötingimused muutuvad.[1]
Töö iseloomu järgi on automaatjuhtimissüsteemid:
- pideva toimega;
- katkelise (diskreetse) toimega;
- numbriline (digitaalne).
Juhtimissüsteemi ülesehituse järgi on automaatjuhtimissüsteemid:
- lahtise struktuuriga;
- kinnise struktuuriga.
Lahtine automaatjuhtimissüsteem ise oma töö tulemust ei kontrolli, kinnine ehk tagasisidestatud süsteem kontrollib juhtimistulemusi järjepidevalt tagasiside abil. Kinnised automaatjuhtimissüsteemid on:
- automaatreguleerimine;
- järgiv süsteem;
- otimaaljuhtimissüsteem.[1]
Optimaaljuhtimise algoritmid koostatakse nii, et juhtimisseade otsib tootmises soodsaimat olukorda või tehnoloogilist protsessi, näiteks maksimaalset tootlikkust, parimat kasutegurit, soodsaimat omahinda vm. Keerukate objektide automaatjuhtimissüsteemi kuulub üks või mitu juhtarvutit.[1]