Auri vald
Auri vald (läti keeles Auru pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dobele linnaga ning Krimūnase, Dobele, Annenieki, Penkule, Naudīte ja Tērvete vallaga.
| Auri vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Auru pagasts | |
|
| |
| Pindala: 110,1 km² | |
Elanikke: 2684 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 24,4 in/km² | |
| Keskus: Auri | |
 |
Valla pindala on 110,1 km². 2021. aasta seisuga elas seal 2736 inimest. Valla keskus on Auri küla. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 8, vallavanem on Jānis Ozoliņš.[2]
Ajalugu muuda
Agraarreformi eel olid Auri vallas Auri mõis (Auerhof) 672 hektari maaga, Audzi mõis (Neu-Friedrichshof, jääb tänapäeva Krimūnase valda) 349 hektari maaga, Ālave mõis (Alauen, jääb tänapäeva Penkule valda) 292 hektari maaga, Tīle mõis (Thielenhof) 74 hektari maaga, Lielabgulde (Groß-Abgulden, jääb tänapäeva Naudīte valda) ja Mazabgulde mõis kokku 440 hektari maaga, Vecabgulde mõis (Alt-Abgulden, jääb tänapäeva Naudīte valda) 274 hektari maaga ja Pēterfelde mõis (Peterfeld). Tänapäeva valla alale jäid veel Ādami (Adamshof), Lielbērze (Groß-Bersen), Mazbērze (Klein-Bersen) ja Pakaišmuiža (Potkaisen) mõis.
Lielabgulde mõisa rajati iseseisvumise järel kaheaastase õppega põllumajanduskool. Aastal 1935 oli Jelgava kreisi kuuluva Auri valla pindala 56 km² ja seal oli 1452 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati Auri valda Auri ja Krimūnase külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Krimūnase külanõukogu Auri külanõukoguga. Aastal 1963 liideti sellega osa likvideeritavast Gaismase külanõukogust. Aastal 1968 liideti Austrumi külanõukoguga Krimūnase sovhoosi alad.[4]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.
Muinsuskaitse all on Kvieši asulakoht, Lielbērze kalmistu kabel, Oškalni muinaskalmed ehk Rootsi hauad ja Pēkaiņi muinaskalmed.[5]
Loodus muuda
Suuremad jõed on Auce jõgi, Ālave jõgi ja Bērze jõgi.
Looduskaitse all on Magus Kirss, Vecmaikužase tamm, Vecozoli Vana tamm, Legzdiņi magus kirsipuu, Legzdiņi künnapuu, Celmi tamm, Vellakrogsi mänd, Lielbērze Jäme tamm, Lielbērze Peenike tamm, Lielbērze tamm, Bāļi mänd, Lintiņi künnapuu ja veel kaks nimetut põlispuud.[6]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 1968 lätlast, 547 venelast, 175 valgevenelast, 89 ukrainlast, 56 poolakat ja 86 leedulast.[7]
Valla keskus Auri on staatusega vidējciems ja aastal 2021 oli seal 230 elanikku. Sama staatusega on veel Ķirpēni 269 elanikuga aastal 2022, Liepziedi 160 elanikuga aastal 2022 ja Lielbērze 250 elanikuga aastal 2022. Zemnieki küla on staatusega vasarnīcu ciems. Staatusega mazciems on Bērzkrasti. Staatusega lielciems on Gardene 1121 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
-
Gardene -
Sild üle Bērze jõe
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
- ↑ Dobeles novads, vaadatud 2. 08 2022
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Auri vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis