August Kukk
August Kukk (24. aprill 1908 Kirbla, Läänemaa – 5. aprill 1988 Tallinn) oli eesti maadleja, 15-kordne Eesti meister[1].
Iseseisvas Eestis esindas Kukk Tallinna Sporti, Eesti NSV-s Tallinna Spartakit.[2]
1931 ja 1932 muuda
Mõlemal aastal tuli Kukk Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus.[3]
1931 tuli Kukk Eesti meistriks vabamaadluse kergekeskkaalus.[4]
1934 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.[4]
18. ja 19. märtsil toimus Helsingis Teine Turaani turniir. August Kukk osales Eesti koondises kergekeskkaalus. Soome kogus maksimaalsed 21 punkti, võites kõigis kaaludes. Eesti kogus 12 ja Ungari peaaegu minimaalsed 9 punkti.[5]
1935 muuda
Raskejõustiku mängudel tuli Kukk Osvald Laane järel ja Edgar Puusepa ees teiseks.[6]
1936 muuda
Kukk oli üks väheseid Eesti maadlejaid, kes korralikumalt vabamaadlust harrastas. Sellepärast arvati ta Eesti koondisse Berliinis toimunud 1936. aasta suveolümpiamängudele. Ta osales seal kergekeskkaalus, kuid ei õigustanud lootusi. Avaringis sai ta suure punktikaotuse Šveitsi maadlejalt Willy Angstilt ja teises ringis väikese punktikaotuse Ungari maadlejalt Kalman Sovarilt ning sellega võistlus talle lõppeski. Kuid olümpiamängud ise olid Eesti maadlejaile edukad: nii Kristjan Palusalu kui Ago Neo võitsid kaks medalit.[7]
1939 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[8]
1943 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
1945 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
Nõukogude Liidu meeskondlikke meistrivõistlusi ei korraldatud liiduvabariikide, vaid linnade koondiste vahel. Esimeses ringis loositi Tallinna koondisele vastu Riia koondis, keda Tallinnas Tondi maneežis võideti 6:1. Kukk kaotas ainsana keskkaalus A. Āboliņšile, kes edaspidi tuli NSV Liidu meistriks. Seejärel sõideti Sverdlovskisse, keda seal samuti 6:1 võideti. Tallinn pääses 4 parema hulka finaalturniirile, aga sinna Kukke koondisse ei pandud. Tallinn jäi napilt Moskva järel teiseks.[10]
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses tuli Kukk neljandaks.[11]
1946 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
1947 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses oli Kukk 7. Eesti sportlastest võitsid Juhan Looaru kärbeskaalus ja Johannes Kotkas raskekaalus, kusjuures kokku saadi 5 medalit.[12]
1948 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses oli Kukk 9. Eesti sportlastest võitis Looaru teist korda järjest, Kotkas sai hõbemedali.[13]
1949 ja 1950 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
1951 ja 1952 muuda
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[14]
1958 muuda
Kukk sai vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks.[15]
Viited muuda
- ↑ Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk 326
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 320–324
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 321
- ↑ 4,0 4,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 320
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 135-136
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 136
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 138
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 169, 323
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 322
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 197-198
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 200
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 203
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 206
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 324
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 306
Välislingid muuda
- Biograafia ESBL-is