Atlantise tormilind
Atlantise tormilind (Calonectris diomedea) on tormilindlaste sugukonda tormilinnu perekonda kuuluv lind.
| Atlantise tormilind | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Tormilinnulised |
| Sugukond |
Tormilindlased Procellariidae |
| Perekond |
Calonectris |
| Liik |
Atlantise tormilind |
| Binaarne nimetus | |
|
Calonectris diomedea | |
Teaduslikult kirjeldas atlantise tormilindu esimesena Tiroolis elanud itaallasest arst ja loodusteadlane Giovanni Antonio Scopoli aastal 1769.
Tema üldpikkus on 45–56 cm, tiibade siruulatus 100–125 cm[1]. Keha ülapool on pruunikashall, alapool valge ja nokk kollakas.
Umbes samamoodi näeb välja tormiliugur Puffinus gravis, kes ka elab umbkaudu samas piirkonnas ja on sama suur. Atlantise tormilind erineb temast selle poolest, et lendab harvade tiivalöökidega ja pikalt planeerides, tema tiivad on alati kumeras ja kergelt tahapoole suunatud, Puffinus gravisel seevastu jäigalt sirged. Neid eristab seegi, et atlantise tormilinnul puuduvad pruun kõhulaik, tumedad tähnid õlgadel ja must lagipea.
Atlantise tormilinnul on kaks alamliiki. Tüüpalamliik C.d. diomedea elab Vahemerel. Teine alamliik portugali tormilind (C.d. borealis) elab Atlandi ookeanil Assooridel, eriti Selvagensi saartel, vähem Pürenee poolsaare Atlandi ookeani rannikul. Aasta teisel poolel elab portugali tormilind hulguelu, jõudes vahel isegi Briti saartele. Alamliigid on omavahel väga sarnased, ainult portugali tormilind on suurem ja tugevama nokaga.
Minevikus eristati atlantise tormilinnul kolmaski alamliik C.d. edwardsii, kes elab Roheneemesaartel. Esimesena kirjeldas seda alamliiki teaduslikult prantsuse zooloog Émile Oustalet 1883. Sellel on sale ja üleni must nokk ning tumedamad pea ja ülapool. See lendab kiiremate ja jäigemate tiivalöökidega. 1998 eraldati see alamliik omaette liigiks (C. edwardsii), mille eestikeelne nimi on tuhkpea-tormilind.
Atlantise tormilind toitub kaladest, krevettidest jms[1]. Sukelduda suudab ta 15 m sügavusele. Ta võib lennata kalalaeva kannul (eriti juhtub seda Biskaia lahes), tehes sealjuures käratsevat häält. Ta on parvelind ja pesitsuskolooniates on öösiti tihti kuulda nende rämedaid kaagatusi.
Atlantise tormilinnu pesa on lahtine ja asub kaljusel maapinnal või kivide vahel, harvem urus. Emaslind muneb sinna 1 valge muna. Vanemad külastavad pesa ainult öösiti, et suured kajakad seda ei avastaks ega poega ära sööks.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 L. Jonsson. "Euroopa linnud". Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000
Välislingid muuda
- Atlantise tormilind andmebaasis eElurikkus
