Atšoli keel
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Atšoli [2] kuulub Niiluse-Sahara keelte hõimkonda, Ida-Sudaani keelkonda, Lääne-Niiluse keelte hulka. Seda kõneletakse Ugandas ja Lõuna-Sudaanis.[3] Atšoli keele rääkijaid on Ethnologue'i andmetel 1 197 000: Ugandas räägib seda keelt 1 170 000 inimest, Lõuna-Sudaanis räägib seda keelt umbes 27 000 inimest. Ugandas räägitakse atšoli keelt riigi põhjaosas (Kitgumi, Gulu, Amuru, Lamwo, Nwoya, Adjumani ja Paderi piirkonnas); Lõuna-Sudaanis räägitakse seda riigi lõunapoolses osas. Atšoli keele kõnelejate arv kasvab.[4] Dialektid: Dhupalou, Nyakwai, Lango, Kumam ja Dhopadhola. Leksikaalne sarnasus on Lango, Kumami ja Dhapadholaga.[5]
| Atšoli keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Ugandas, Lõuna-Sudaanis |
| Kokku kõnelejaid | 1,19 miljonit [1] |
| Keelesugulus |
Niiluse-Sahara Ida-Sudaan Lääne-Niilus atšoli keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | ach |
Arvsõnad muuda
Arvsõnu ühest üheksani väljendab kindel sõna[6]:
| Number | Tõlge |
|---|---|
| 1 | acel |
| 2 | aryo |
| 3 | adek |
| 4 | aŋwen |
| 5 | abic |
| 6(5+1) | abicel |
| 7(5+2) | abiro |
| 8(5+3) | abaro |
| 9 (5+4) | aboŋwen |
| 10 | apar |
- Kümneid väljendab sõna pyer: 20 – pyeraryo, 30 – pyeradek, 40 – pyer aŋwen
- Sadat väljendab sõna miya. (100 – miya; 200 – miya aryo; 300 – miya adek)
- Tuhandet väljendab sõna elfu. (2000 – elfu aryo; 3000 – elfu adek)[7]
Grammatika muuda
Atšoli keel on tooni keel. Mõned sõnad ongi eristatavad ainult tooni põhjal. Näiteks bèl – kortsus (madal) ja bél – mais (kõrge). Atšoli keeles on 16 konsonanti ja 9 vokaali (ainult viiel neist on kirjapilt). Liitkonsonantideks on bw, ny ja pw. Poolvokaalideks on w ja y.[8]
Atšoli tähestik ja hääldus[9]
| a | b | bw | c | d | e | g | i | j | k | l | m | n | ŋ/ng | o | p | pw | r | t | u | w | y |
Vokaalid[10]:
- Igal vokaalil on kaks häälduspõhimõtet: madal vokaal (open) ja kõrge vokaal (close).
Näiteks: Koyo (madal o) – külm; Koyo (kõrge o) – eraldama.
- Ühesilbilised sõnad lõpevad enamasti pika vokaaliga. Pikka vokaali väljendatakse topelttähtedega.
Näiteks: daa (minu vanaema), koo (bambus), lee (loom), maa (minu ema)
- Diftong: Atšoli keeles algavad kõik diftongid poolvokaali w või y-ga.[11]
Konsonandid [12]:
- c – hääldus on alati ch
- ny – hääldatakse samamoodi nagu itaalia keeles sõna signore
- k – kui k on kahe vokaali vahel, siis hääldus on h'
- t – kahe vokaali vahel pehmendatakse seda ja hääldus on r
Keelenäide muuda
Keelenäiteks on kõige tuntum atšolikeelne kirjutis Okot p’Biteki luuletus "Song of Lawino". See ilmus 1966. aastal.[13]
"I acakki piny Lok onoŋo tye, Lok tye bot Lubaŋa, Lok en Lubaŋa. Jami dcu en aye ceŋ otiyo, pe tye gin mo ma ceŋ giketo laboŋo en. I en con tye kwo, kwo meno con ceŋ pa dano."[14]
(Algul oli sõna ja see sõna oli koos Jumalaga ja sõna oli Jumal. Sama oli algselt Jumalaga. Kõik asjad olid Tema tehtud ja ilma Temata ei oldud midagi tehtud, mis oli tehtud.)
Muud huvitavat muuda
Atšoli keelt kasutatakse Ugandas igapäevakeelena. Seda õpetatakse algkoolides. Keskkoolis õpetatakse seda eraldi ainena. Atšoli keeles antakse välja ajalehti ja tehakse raadiosaateid. Piibel tõlgiti atšoli keelde 1986. aastal.[15]
Viited muuda
- ↑ Atšoli Ethnologue (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [1]Eesti Keele Instituut)
- ↑ Atšoli Ethnologue (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [http://en.wikipedia.org/wiki/Acholi_dialect) Acholi dialect (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ Atšoli Ethnologue (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [2] Of Languages and numbers (vaadatud 30.10.2013)
- ↑ [3] Of Languages and numbers (vaadatud 30.10.2013)
- ↑ [4] Acoli Language Board (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [5] Acholi. Lwo (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [6] Acoli Language Board (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [7] Acoli Language Board (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [8] Acoli Language Board (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [9] Acholi. Lwo (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [10] Acholi. Lwo (vaadatud 01.11.2013)
- ↑ [11] Ethnologue (vaadatud 01.11.2013)