Asta Õim
Asta Õim (sündinud 27. novembril 1943 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja fraseoloog. Ta on koostanud ja toimetanud sõnaraamatuid ning vestmikke.
Ta on lõpetanud 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli vene filoloogia erialal.[1]
Asta Õim töötas 30 aastat Eesti Keele Instituudis, kus alustas tööd laborandina 1971. aastal.[2] 1989. aastast oli Asta Õim instituudi teadussekretär ning seejärel aastatel 1991–2000 direktor. Aastatel 2001–2013 töötas Asta Õim Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika vanemteadurina.[2]
Ta on olnud ka Emakeele Seltsi teadussekretär (2001–2003) ja juhatuse liige (2011–2013).[1]
1990. aastatel koostas Õim erisõnaraamatuid ja täiendas leksikograafiat. Alates 2001. aastast on Asta Õim avaldanud teadustöid fraseoloogia ja muu kohta.[3]
Teadustööd muuda
- 2003 "Õhk ja metafoor"
- 2003 "Võim keeles. Võim ja kultuur"
- 2003 "Kõnekäändude kartoteek andmebaasiks"
- 2003 "Armastus ja õnn eestlaste maailmapildis"
- 2004 "Compilation of the Database of Estonian Phrases"
- 2004 "From Index of Sayings to Data Base"
- 2004 "Sõna ‘õhk’ semantika"
- 2005 "Eesti kõnekäänud ja fraseologismid"
- 2005 "Kujundkõneõpetaja ehk Reetor"
- 2005 "Ree- ja kelgu-kujundist eesti fraseoloogias"
- 2006 "Vaba sõnaühendi ja kujundkõne vahekorrast EFKA näitel"
- 2006 "Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas: mis seal sees leida on"
- 2007 "Tõrjevormelid kui kõnekäänuliik"
- 2007 "Kuidas eestlane oma muret muretseb"
- 2008 "ЯЗЫК - ВСЕЛЕННАЯ ДЛЯ НАС"
- 2009 "Концептуализация понятия сутки в эстонском языке"
- 2009 "Mis su nimi? - Nipitiri."
- 2010 "Qualitative Changes in Phraseology: General Principles and Catalysts."
- 2011 "Komistusi metafooridega"
- 2011 "Kuidas me mõistame ööpäeva"
- 2011 "Eesti fraseoloogia leksikograafiline areng"
- 2012 "Kvalitatiivsed muutused fraseoloogias: olemus ja suunajad"
- 2013 "Komistusi metafooridega II"
- 2013 "Mütsid ja mütsiga mehed"
- 2013 "Uudne metafoorne keelend: kas laen või diakroonilise arengu tulemus?"
- 2015 "Kehaosasõnade arvukategooriast"
- 2015 "Eesti fraseologismide leksikaalsest varieerumisest"
- 2016 "Peigmees kaseladvas. Puud eestlase mõttemaailmas"
- 2017 "Kujundsõnast eesti fraseoloogias"
- 2017 "Tädi Maalist tädi Maaliks"
- 2018 "Kuidas tekivad ja muutuvad fraseologismid"
- 2018 "Eesti leksikograafia arengust ja alussõnaraamatutest"
- 2019 "Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks"
- 2020 "Eesti kõnekäänud II"
- 2020 "Eesti kõnekäänud I"
Sõnaraamatuid muuda
- 1984–1994 "Vene-eesti sõnaraamat" (4 köidet)
- 1991 "Sünonüümisõnastik"
- 1993, 2017 "Fraseoloogiasõnaraamat"
- 1995 "Antonüümisõnastik"
- 1998, 2008 "Väljendiraamat"
- 2007 "Sünonüümisõnastik"
- 2008 "Eesti kõnekäändude ja fraseologismide mõistestik"
- 2009 "Eesti-vene vestmik"
- 2011 "Eesti fraseologismide elektrooniline alussõnastik" [3]
- 2019 "Eesti-vene sõnaraamat 2019"
Tunnustus muuda
- Emakeele Seltsi auliige
- 1992 Eesti Kultuurifondi aastapreemia
- 1992 Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2001 Valgetähe teenetemärgi V klass
- 2021 Eesti folkloristika aastapreemia
- 2022 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (folkloori aastapreemia Eesti rahvapärase kujundkeele ja väljendivara uurimise ja populariseerimise eest)
- 2023 Vabariigi Valitsuse riiklik teaduse elutööpreemia[4]
Isiklikku muuda
Katre Õim oli tema tütar.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Emakeele Selts (2014). "Emakeele Seltsi aastaraamat 59". Vaadatud 30.09.2021.
- ↑ 2,0 2,1 Rein Saukas (2004). "Asta Õim 60" (PDF). Folklore. Vaadatud 05.10.2021.
- ↑ 3,0 3,1 "Asta Õim". ETIS. 26.08.2021. Vaadatud 31.10.2021.
- ↑ "Valitsus kuulutas välja riiklike teaduspreemiate laureaadid" Postimees, 09.02.2023.
Välislingid muuda
- Asta Õim, intervjuu: Marek Strandberg, "Asta Õim: mul ei ole mugav tunne, kui räägitakse eesti keele ja kultuuri säilitamisest". Postimees, 24. märts 2023.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Asta Õim |