Aschersleben

Aschersleben on linn Saksamaal Saksi-Anhaltis Salzlandkreisis. Linn paikneb ligikaudu 22 km Quedlinburgist idas ja 45 km Hallest loodes.

Ajalugu muuda

Enne 20. sajandit muuda

Ascherslebenit on esmamainitud aastal 753. Linna kindluse ladinakeelne nimi Ascharia on andnud nime Askania dünastiale. Aastatel 1252–1315 oli Aschersleben Anhalt-Ascherslebeni pealinn, siis läks see Halberstadti piiskopkonnale. Pärast 1648. aasta Vestfaali rahu sai sellest Halberstadti vürstkonna osa. Aastal 1815 sai Ascherslebenist Preisimaa Saksimaa provintsi osa.

Natsi-Saksamaa muuda

Junkersi lennukikerede tootmise üksus paiknes Natsi-Saksamaa ajal Ascherslebenis. Aprillis 1935 viidi Ascherslebenisse tootmisseadmed ja mais 1935 ehitati seal esimesed lennukikered. Tootmine paiknes Wilslebener Straße 9 niinimetatud Seewieseni lähistel, kuhu rajati ka lennuväli. Ascherslebeni tööstusala ulatus 564 000 ruutmeetrini ja seal töötas ligikaudu 6000 inimest.

Teise maailmasõja ajal paiknes linnas Buchenwaldi koonduslaagri harulaager. See rajati orjatöö pakkumiseks Junkersile (lennukitööstus) ja Motorenwerkile (autotööstus).

Juulist 1944 sunniti umbes 950 koonduslaagri vangi tööle Junkers Flugzeugwerkes Ascherslebenis. Aprillis 1945 tootmine lõpetati. 17. aprillil okupeerisid ameeriklased Ascherslebeni, kuid 23. mail anti linn üle brittidele ja 1. juulil anti see lõpuks üle Nõukogude Liidule.

Ascherslebenit pommitati sõja jooksul järgmistel kuupäevadel:

1. aprillil 1942, esimene brittide pommirünnak
20. veebruaril 1944, ameeriklaste rünnak, ebaõnnestus pilvise ilma tõttu
31. märtsil 1945
14. aprillil 1945

Teise maailmasõja lõpuks oli Junkers-Aschersleben enamjaolt puutumata ja just oli alustatud Heinkel He162 tootmist. Enamik sisseseadest demonteeriti ja viidi aastal 1946 Kiievisse Nõukogude Liidus. Järelejäänud tööstushooneid Ascherslebenis kasutas hiljem VEB Kombinat Fritz Heckert. Tänapäeval kasutab ala Schiess AG.

Pärast aastat 1945 muuda

Aschersleben oli Ida-Saksamaa osa aastani 1990, kui see sai Saksi-Anhalti osaks seoses Saksamaa taasühinemisega. 1. jaanuaril 2008 liidendati Ascherslebeniga omavalitsused Drohndorf, Freckleben ja Mehringen.

Arhitektuur muuda

Raekoda

Ascherslebenis on esindatud mitu arhitektuuristiili. Ajaloolises linnasüdames domineerivad romaani (Grauer Hof), gooti (St. Stephani kirik), renessanss- (raekoda, Krukmannsches Haus) ja barokkstiil.

Ümber ajaloolise vanalinna on uusklassitsistlikus ja juugendstiilis hoonetering. Selle vahel ja ümber on omakorda varajase modernistlikus stiilis hooned, nagu Heckner-Bauten ja SDV ajastu hooned. Suured uued piirkonnad on peamiselt linna põhja- ja kaguservas.

Ascherslebeni vanalinnas on mõned puitraamistikuga hooned. Selle põhjuseks olid hea kivimaterjali kättesaadavus ja suurte metsade puudumine lähiümbruses, samuti arvukad tulekahjud enne 16. sajandit. Sellest hoolimata on seal arvukalt hooneid, mis on osaliselt puidust, tavaliselt ülemised korrused.

Inimesed muuda

Adam Olearius (1603–1671), kirjanik ja diplomaat
Johann Esaias Silberschlag (1721–1791), teoloog ja teadlane
Johann August Ephraim Goeze (1731–1793), zooloog
Wilhelm Friedrich Wieprecht (1802–1872), helilooja
Rudolf Christian Böttger (1806–1881), keemik ja füüsik
Gerd von Rundstedt (1875–1953), Teise maailmasõja kindral, feldmarssal
Hermann Gieseler (1889–1948), ametiühingujuht
Walter Andreas Schwarz (1913–1992), laulja
Lilo Ramdohr (sündinud 1913), antifašistliku grupi Weiße Rose liige
Ernst Klodwig (1903–1973), vormel 1 võidusõitja
Otto Arndt (1920–1992), poliitik
Gerd Höfer (sündinud 1943), poliitik
John Leuschner (sündinud 1980), Saksa ellujäämise ekspert

Välislingid muuda

www.aschersleben.de