Arutelu:Thule

Viimase kommentaari postitas Minnekon 5 aasta eest teemas Viited.

On olemas täpsustuslehekülg Ultima Thule. Võib olla peaks mõlemad artiklid ühendama. Valju 10. märts 2007, kell 19:39 (UTC)

Sisaldus ka NS-i müütides. NS on natsionaalsotsialism, aga kuidas sellest väitest aru saada? Valju 10. märts 2007, kell 20:20 (UTC)
Võtsin välja. Andres 11. märts 2007, kell 12:06 (UTC)

Mis seos on Thulel muinaspõhja mütoloogiaga? Andres 11. märts 2007, kell 12:04 (UTC)

Võtsin kategooria ära. Andres 11. märts 2007, kell 12:06 (UTC)

Straboni kaardil ei ole ju Thulet.--WooteleF 6. mai 2009, kell 14:51 (UTC)

Hõbevalge : reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest / Lennart Meri ISBN 9789949159239
Lk 38-39 Lained heidavad randa merevaiku? Põhjalas olla meri jääs?! Kaug-Põhjas paistab loojumatu päike? „Oma jutustustes Thulest osutub Pytheas suurimaks luiskamiks,” parastab armukade Strabon ... ”
Ka Mercatori kaartidel pole Thulet kuid eks ole väike vahe sees suwa 6. mai 2009, kell 15:26 (UTC)
Ei saa aru mida sa öelda soovisid. Straboni kaart tuleb artiklist eemaldada.--WooteleF 6. mai 2009, kell 15:36 (UTC)
Thule mainimise kronoloogias on korrektne selle nimetamist-joonistamist kajastada, kui-ka vahepealsel ajal ka Thule puudumist kaartidel nimetada ? suwa 6. mai 2009, kell 15:44 (UTC)
Ma ei mõista endiselt su loogikat. Kas peaksime lisama siia kõik kaardid kus pole Thulet kujutatud?--WooteleF 6. mai 2009, kell 16:17 (UTC)
Nojah, siis peaks ka küsima, miks on ingliswikis en:Thule#Ancient_geography terve antiikgeograafia alajaotus ?
Mina saan aru nii, et kui Strabon on Pythease üks suurimaid kriitikuid ja ta kaartidel pole Thulet,
kuigi on ta teostes sellest juttu, siis miski materjal võiks olla võrdluseks, kasvõi kaart,
et tollasest Euroopa kujutlusest aru saada. suwa 6. mai 2009, kell 17:50 (UTC)
Siis tuleb lisada pikk ja põhjalik seletus. Praegu on Straboni kaart kontekstist väljarebitud ja siin sobimatu.--WooteleF 6. mai 2009, kell 18:21 (UTC)

Viited muuda

Mul on hea meel näha, et keegi on selle artikliga tegelemise ette võtnud. Samas torkavad silma mõned vajakajäämised, ennekõike, et tekst ei lähe alati selle järgi pandud viidetega kokku. Ei hakka kõiki selliseid kohti välja tooma, aga paar näidet: --Minnekon (arutelu) 19. aprill 2017, kell 01:04 (EEST)Vasta

  • Teiste tõlgenduste järgi on tegemist Orkney või Shetlandi saarte või Skandinaavia poolsaarega.[2] Viidatud tekst aga: an island in the extreme nortl of Europe; acc. to some, Iceland; acc. to others, Mainland (the largest of the Shetland lslands)
  • Kreeka maadeuurija Pytheas kirjutas esimesena Thulest oma reisikirjas „Ookeanist”, mis on nüüdseks kadunud. Tema reis toimus aastatel 330-320 eKr. Väidetavalt saadeti ta teele Kreeka linnast Massaliast, et uurida, kuhu kaubateed välja viivad.[4] Ma ei näe, et viidatud allikas kirjutaks reisi toimumisajast, lähtekohast ja eesmärgist.
  • Tartu ülikooli professor Raul Talvik leidis pärast põhjalikku uurimistööd, et Pythease reisi kohta säilinud materjal on äärmiselt hõre ja koosneb vaid üksikutest viidetest geograafilistele asupaikadele. Mõnda neist on võimalik ära tunda lähtudes Pythease reisiplaanist ja analüüsides asupaikade kirjeldusi, mõõtmistulemusi, laiuskraade ning muid andmeid. Pythease kolleegid keeldusid tema reisikirjeldusi uskumast, millega kaasnes suure osa teabe mahavaikimine. Praegu teame me tegelikult ainult seda, mida antiikautorid pidasid eriti suureks valeks ja seetõttu teravalt kritiseerisid.[5] Viidatud allikas enamikku neist väidetest ei sisalda.
  • Pythease reisi ajaks oli antiikgeograafias jõutud sinnamaani, et maa oli tunnistatud kerakujuliseks. Inimasustuse piirideks Euroopas loeti Doni jõgi, Vahemeri, Must meri ja Atlandi ookeani läänerannik, mille põhjapoolne osa oli ebaselge. Arvati, et Briti saarte suunal läks inimasutuse piir läbi Iirimaa või sellest põhjapool. Kaugemal ei saavat inimesed külma tõttu elada. Euroopa põhjapiir oli täiesti puudu.[6] Võib-olla jäi mul viidatud allika pikas tekstis midagi kahe silma vahele, aga taolisi väiteid ma sealt ei leidnud.

Siia tuleks integreerida info Mait Kõivu 2017. aasta artiklist, millele on lisatud ka algallikate tõlked originaalkeeltest: http://www.vikerkaar.ee/archives/21993 --Morel (arutelu) 15. aprill 2018, kell 20:53 (EEST)Vasta

Jah. Ühtlasi tuleks siis ka professionaalsete ajaloolaste ja hobiajaloolaste seisukohad selgelt eristada. Praegu on kõik läbisegi ja hobiajaloolaste väidetel liiga suur osakaal. --Minnekon (arutelu) 12. aprill 2019, kell 19:16 (EEST)Vasta
Naase leheküljele "Thule".