Arutelu:Taju

tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise, nende seostamise olemasoleva kogemusega

Seda võiks kuidagi konkreetsemalt kirjeldada, praegu pole kindel, millest on jutt. Andres 9. juuni 2007, kell 20:53 (UTC)

---

Alles Sa kuidagi eitasid taju modaalsusi, nüüd liigitad taju modaalsuste järgi. Üldjuhul sisaldab taju endas mitut modaalsust. Andres 9. juuni 2007, kell 20:53 (UTC)

nägemisel esinev aisting ei ole nägemistaju. Aisting on elementaarne - värv, heledus jne. Taju on kompleksne - koer, inimene. Tajuda võib ka ilma aistinguta - hallutsinatsioonid. Ja liigitus toimub meelte järgi--Hendrix 9. juuni 2007, kell 21:02 (UTC)

Minu meelest näitavad selle artikli kaks esimest lauset, et hallutsinatsioon ei ole tajumus. Hallutsinatsioon võib küll anda samasuguse elamuse kui taju.

Modaalsusi liigitataksegi meele järgi. Selles seoses pole tähtsust, kas on tegemist aistingu, taju, kujutluse, unenäo või hallutsinatsiooniga. Andres 9. juuni 2007, kell 21:17 (UTC)

definitsioon ütleb, et modaalsus on aisting. Ja nägemisaistingut ei ole olemas. Kuigi nii räägitakse, ei ole see korrektne. On olemas nägemistaju ja on olemas värviaisting.

Ja mis see tajumus on, pole mul veel selge. Räägitakse, et on olemas aisting, taju ja kujutlus --Hendrix 9. juuni 2007, kell 21:25 (UTC)

Kus see modalsuse definitsioon on? Minu meelest aistingul on modaalsus, aisting ise ei ole modaalsus.

Miks "nägemisaisting" ei ole korrektne?

aisting on mingi keskkonna mõjuri registreerimine ja ta on liiga kitsapiiriline, et rääkida veel kas nägemisest jne. Värviaistingu puhul reageerivad võrkkesta rakud valguse lainepikkusele nn nägemispiirkonnas. Aga kui samu lainevõnkeid võtab vastu nahas paiknev soojatundlik retseptor, mille tundlikkus on sätitud infrapunasesse piirkonda, kas siis saaksime ka rääkida nägemisest. Ilmselt ei saa. Ühe ja sama lainevõnke registreerimine annab erineva taju - nägemistaju ja temperatuuritaju. --Hendrix 10. juuni 2007, kell 06:37 (UTC)

Ei. Aisting on ikkagi subjektiivne elamus, ja see on nägemis- ja temperatuuriaistingu puhul erinev. Andres 10. juuni 2007, kell 07:50 (UTC)

minu arust aisting nii väga subjektiivne ei ole. Aisting on ikka suuresti nn. keemia ja alles tajuks vormistamisel lisatakse sinna igatsorti hinnangud juurde, mis subjektiviseerivad tajuelamuse. Aga ka võimalik, et me peame subjektiivsuse all erinevaid asju silmas--Hendrix 10. juuni 2007, kell 08:20 (UTC)

Ma räägin sellest, kuidas aistingut traditsiooniliselt mõistetakse. Minu meelest on Sinu terminid traditsioonilise terminoloogiaga võrreldes nihkes. Andres 10. juuni 2007, kell 08:30 (UTC)

aistingu traditsiooniline definitsioon - aisting on elementaarne, komponentideks raskesti (või mitte üldsegi) lahutatav, meeleelundi reaktsioon ärritajale --Hendrix 10. juuni 2007, kell 08:45 (UTC)

Kust see definitsioon pärineb? Andres 10. juuni 2007, kell 19:48 (UTC):

Galina Vuksi sulest...--Hendrix 10. juuni 2007, kell 20:01 (UTC)

ÕS-i järgi on tajumus "(ühekordne) tajumine". Eestikeelses filosoofilises kirjanduses on sõna "tajumus" kasutatud, et vähendada sõna "taju" mitmetähenduslikkust: "taju" võib tähendada tajuprotsessi, tajuvõimet ja tajuakti tulemust. Viimae kohta öeldakse "tajumus". Andres 10. juuni 2007, kell 05:59 (UTC)

---

Kas on selline mõiste nagu "käibekõne"? Andres 10. juuni 2007, kell 08:51 (UTC)

päris täpselt ei tea, aga mulle tundub, et käibekeel on nati muud, kui formaalne teaduslik keel. Käibekeeles on üsna lubatav kahemõttelisus, kuna kontekstist tulenevalt saadakse üldjuhul ikka aru, millest jutt jne jne. Aga kui ei kõlba eraldi märksõnana välja tuua, ei vaidle vastu...--Hendrix 10. juuni 2007, kell 08:58 (UTC)

Sul ei ole ju "käibekeel", vaid "käibekõne". Sõna "käibekeel" tähendab EKSS-i järgi "üldiselt kasutusel olev keel v. keelekuju". Ma ei saa hästi aru, mida see tähendab. Andres 10. juuni 2007, kell 19:48 (UTC)

igapäevane käibekeel - saan sellest nii aru, et kui käibekeeles tulebki ette mitmemõttelisust, siis sellele ei pöörata eriti tähelepanu, vaid lastakse omasoodu edasi. Käibekeelt kasutavad omavahelistes suhetes ehk kommunikatsioonis näiteks abikaasad - nagu peaksid aru saama, millest jutt, aga tegelikult ei saa... :rolleyes: --Hendrix 10. juuni 2007, kell 19:57 (UTC)

---

uurimisvaldkond on ala, mida uuritakse. Uurimisvaldkonnaga tegeleb uurija või mingi distsipliin--Hendrix 10. juuni 2007, kell 10:21 (UTC)

Õige. Sõnastan ümber.--Ken 10. juuni 2007, kell 10:29 (UTC)

Taibukad mehhanismid

Kui keegi teab, mis need taibukad ("smart") mehhanismid endast kujutavad, paluks lahkelt sõna võtta--Hendrix 10. juuni 2007, kell 10:51 (UTC)

Ise Sa kirjutasid nad siia sisse, ja nüüd ütled, et Sa ei tea, misasi see on?? Kui ütled, et "viidatakse", siis anna ka allikas, kus viidatakse. Kui see on "naised saunas rääkisid", siis ei ole selle koht siin.--Ken 10. juuni 2007, kell 10:54 (UTC)

miks nii kurjalt kohe? Jõuan ma siis kohe kõigile viidata...

Pärineb see mõiste J.Alliku "PSÜHHOLOOGIA BAKALAUREUSEPROGRAMM"-st, millele sa ise ka viitasid--Hendrix 10. juuni 2007, kell 11:01 (UTC)

Pean ütlema, et ka mina olen veidi pahane. Sa väidad, et Sa psühholoogiat ei tunne. Loe siis psühholoogiaõpikuid, enne kui kirjutama hakkad. Andres 10. juuni 2007, kell 19:49 (UTC)

OK...--Hendrix 10. juuni 2007, kell 19:59 (UTC)

olen saanud asjast nii aru, et artiklid on kollektiivne looming. Kui üks ei tea, siis teab teine. Minu meelest on see ainult positiivne, kui tunnistan oma vajakajäämisi ja palun teistel osaleda artikli valmimisel. Ega ma oma dissertatsiooni siin kirjuta...--Hendrix 10. juuni 2007, kell 20:05 (UTC)

Sünonüüm

Ma ei tea, kas sõnal "pertseptsioon" on veel teisigi tähendusi, kuid näiteks TTSS loeb seda sünonüümseks "tajuga"--Dj Capricorn 9. veebruar 2009, kell 19:35 (UTC)

Võib teha ümbersuunamise. Andres 9. veebruar 2009, kell 20:00 (UTC)

Isikutaju

Isikutaju mehhanismide ja efektide osa palume lisada

Pakun, et isikutaju peaks olema eraldi artiklis. Andres (arutelu) 26. november 2018, kell 18:12 (EET)