Arutelu:Solvatatsioon

See tundub olevat täielikult üle kirjutatud. Varasem versioon. Andres (arutelu) 26. november 2016, kell 14:44 (EET)Vasta

Näide hüdratatsioonist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega

Solvatatsioon on lahustunud aineosakeste (ioonide või molekulide) seostumine lahusti molekulidega^[1], see on aine ja lahusti interaktsioon, mis viib lahustunud aine (solvaadi) osakeste stabiliseerumisele lahuses. Kui lahustiks on vesi, siis nimetatakse seda seostumist hüdratatsiooniks^[1].

Solvateeritud olekus on solvaadi osake ümbritsetud solvendi molekulidega, st solvaadi teatud koordinatsiooni solvendi molekulidega. Solvatatsiooniga kaasnevad erinevad intermolekulaarsed interaktsioonid nagu vesinikusidemed, ioon-dipool ja dipool-dipool mõjud või van der Waalsi jõud, mis viib lahuse Gibbsi energia vähenemisele.

Märkus. Solvatatsioon ei samastu lahustumisega (see on kineetiline protsess, mida iseloomustab kiirus) ega lahustuvusega (see iseloomustab tasakaalu, mil lahustumise ja sadenemise kiirused on võrdsed).

Vaata ka muuda

Lahustuvus

Viited muuda

Viimane kommentaar: 7 aasta eest1 kommentaar1 arutelus osaleja

↑ ^1,0 ^1,1 Tamm, L., Tamm, T. & A. Tuulmets, 2009. Keemia mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.

Minu arust küll mingit täielikku ülekirjutamist pole. Sama tekst on natuke teise sõnastusega täiesti olemas. Ivo (arutelu) 26. november 2016, kell 14:48 (EET)Vasta

Lisa teema

[Tamm_jt,_2009-1] 1,0 ^1,1 Tamm, L., Tamm, T. & A. Tuulmets, 2009. Keemia mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.

[1]