Arutelu:Saamid
Saamide jutuvestmistraditsiooniga hoitakse elavana suulise pärandi ja joigude laulmisega
Ei saa aru, mis see lause tähendab. Andres 16:04, 15 Mar 2005 (UTC)
Kas peaks olema "saamide lipp"? Andres 9. mai 2006, kell 11.59 (UTC)
- EE 5. kd annab artiklis praegu oleva kuju. - Urmas 5. juuli 2006, kell 08.10 (UTC)
Kas saami laul on joig või joik? Andres 9. mai 2006, kell 12.34 (UTC)
- ÕS99 ütleb: "joig". - Urmas 5. juuli 2006, kell 08.10 (UTC)
- joig : joiu : joigu on yldine pruuk. verb on joigama : joiata : joigan (< põhjasaami juoiggat). Ohpuu 29. august 2006, kell 15:51 (UTC)
Miks on selles artiklis mall "toimeta"? - Urmas 5. juuli 2006, kell 08.10 (UTC)
- Viimane lause on arusaamatu. Üldse on kultuuri osa naljakavõitu. Andres 5. juuli 2006, kell 09.22 (UTC)
- Sõnastus on läbi mõtlemata. Andres 5. juuli 2006, kell 09.23 (UTC)
- Siis tuleks asi parandada või siia arutellu ümber tõsta. - Urmas 5. juuli 2006, kell 09.36 (UTC)
- Parandada ei oska, tõstan siis arutellu:
Kultuur muuda
Saami kultuuri põhiväärtuseks on oma keele hoidmine, riietus, põhjapõdrakasvatus ja looduslähedus. Vanasti oli šamanism koos nõiatrummidega osa saami identiteedist. Saamide jutuvestmistraditsiooni hoitakse elavana suulise pärandi ja joigude laulmisega.
Aga kõiki asju, mis toimetamist vajavad, ei saa arutellu ümber tõsta. Pealegi on sel juhul tõenäosus, et keegi toimetab, väiksem. Andres 5. juuli 2006, kell 09.38 (UTC)
Taivo on teinud head tööd, aga märkisin igaks juhuks ära mõned kohad, kus tuleks igaks juhuks viidata, kelle teooria alusel asjad nii on. saami etniline ajalugu on tänapäeval võrdlemisi poliitiline asi, seal võistlevad koloniaalsemad ja postkoloniaalsemad teooriad (nt mis puudutab norralaste kunagist asuala rannikul; faktide pähe esitatakse tihtipeale kindlameelselt teooriaid, mida on võimatu verifitseerida või falsifitseerida). juttu algkeele kohta tuleks ka igaks juhuks viidata, vist Olavi Korhose raamatusse. (mõistan, et peaksin seda kõike tegelikult ise tegema.) Ohpuu 13. mai 2010, kell 15:56 (EEST)
märgin ära, et pole artikliga väga rahul. seda kahel põhjusel. esiteks, isegi pealiskaudsel vaatlemisel paistab sisaldavat faktivigu (nt saami keelt õpetatakse Põhjamaades ka gymnaasiumis ja ylikoolis, mitte ainult algkoolis). teiseks: ei ole napib viiteid kasutatud allikatele (ref-märgendeid ja viited-malli pole kasutatud), kuigi käsitletud teemad on tihtipeale politiseeritud ja vaieldavad. ei jõua ega jaksa praegu vajalikul määral parandada, võib-olla kunagi hiljem. dixi et animam meam levavi. Ohpuu 15. november 2010, kell 11:02 (EET)
Kas mitte anonüümne redigeerija ka ei täiendanud-parandanud? Võib-olla ta kustutas kogemata muist teksti ära. Andres 26. märts 2011, kell 23:33 (EET)
- Mida teha sellisel juhul edaspidi, kui selline kahtlus tekib? Ave Maria 26. märts 2011, kell 23:40 (EET)
- Kogemata kustutatu tuleb taastada, ning seejärel tuleb vaadata, kas teised muudatused teevad artiklit halvemaks. Andres 26. märts 2011, kell 23:51 (EET)
Laplased muuda
Pikemalt võiks käsitleda nimetusi 'saamid' ja 'laplased', nende kasutusajalugu ja tähenduserinevusi nii eesti kui ka soome keeles. Vt nt fi:Lappalainen. Adeliine 30. aprill 2016, kell 13:00 (EEST)
Esiaeg muuda
Panin vaidlustatud väidete malli, kuna esiajaloo peatükis on kahlased viitamata väited, nt kuidas saamid jõudsid algasukatena Lapimaale 10 000 a tagasi, aga lapi keeled tekkisid alles 4000 a tagasi. --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2020, kell 13:24 (EEST)