Arutelu:Peep Ilmet
Esimeses lauses on kirjas, et on tõlkija, kuid edasisest ei selgu, milles see seisneb. avjoska 4. juuni 2009, kell 06:58 (UTC)
Imelik on öelda "luuletaja, kirjanik", nagu luuletaja poleks kirjanik. Andres 29. oktoober 2009, kell 10:58 (UTC)
- Saab ka öelda "luuletaja ja proosakirjanik". Taivo 5. oktoober 2010, kell 16:13 (EEST)
- Saab muidugi, aga "luuletaja, kirjanik" ei tähenda seda. Andres 5. oktoober 2010, kell 19:09 (EEST)
Kindlasti on välja võetud lause "1996. aastast alates on Ilmet vabakutseline kirjanik", võib-olla veel midagi. Taivo 8. juuni 2010, kell 17:10 (EEST)
Ma kahtlen tegelikult, kas see esinemiskohtade igipikk loend midagi sisulist annab. Kindlasti pole see ammendav, samas ei jaksa ykski tont iga kirjaniku kohta niisugust koostada. --Oop 3. oktoober 2010, kell 15:48 (EEST)
- Kui ta kord olemas on ja kui seda tõendada saab, mis tast siis ikka kustutada. Me ei pea selle pärast neid teiste kohta koostama hakkama. Andres 5. oktoober 2010, kell 12:49 (EEST)
- Kui loetelule mingit võrdlusmaterjali ei ole, mõjub see esiletõstetuna, justkui oleks nii paljudes kohtades esinemine tähelepanuvääriv. Võib-olla on ja võib-olla ei ole, ent kui kellegi teisega võrrelda ei saa, jääb loendi väärtus kysitavaks.--Oop 6. oktoober 2010, kell 13:51 (EEST)
- Olen nõus, et see loend tekitab küsimusi, kui teiste kirjanike juures seda pole. Aga see tuleneb juba viki eripärast. Näiteks ei ole eri kirjanike artiklite põhjalikkus ja nende olemasolu üldse tingimata vastavuses nende tähtsusega. Arvan, et me ei pea seda spetsiaalselt taotlema, vaid see vastavus ajapikku suureneb iseenesest. Andres 6. oktoober 2010, kell 15:45 (EEST)
- Kui loetelule mingit võrdlusmaterjali ei ole, mõjub see esiletõstetuna, justkui oleks nii paljudes kohtades esinemine tähelepanuvääriv. Võib-olla on ja võib-olla ei ole, ent kui kellegi teisega võrrelda ei saa, jääb loendi väärtus kysitavaks.--Oop 6. oktoober 2010, kell 13:51 (EEST)
Ekspress on oma raamatuarvustused parooli alla pannud. Sisuliselt võib Langemetsa lingi siis ära kustutada. Selle kohta võiks tegelikult mingi yldisema seisukoha: kas pärast artiklisse lisamist parooli alla pandud lingid peaks hilisema toimetamise käigus alles jätma? --Oop 6. oktoober 2010, kell 13:51 (EEST)
- Esiteks, kirjandusviitena kehtib see ikkagi. Teiseks, ka lingina kehtib see ikkagi neile, kellel parool olemas (võiks vist küll paroolivaba lingi anda, aga see on vist illegaalne). Ja võib-olla võetakse see mõne aja pärast parooli alt ära. Arvan, et võiks piirduda lingi juures vastava märkusega. Andres 6. oktoober 2010, kell 15:45 (EEST)
- Mh, link ei saa illegaalne olla :-))) --Kk 6. oktoober 2010, kell 15:50 (EEST)
- Kuidas nii? Kui link võimaldab tasumisest hoiduda, kas ta pole siis illegaalne? Samuti, kui link viib materjalide juurde, mis on avaldatud autoriõigusi rikkudes. Andres 6. oktoober 2010, kell 16:15 (EEST)
- Isegi see ei muuda linki illegaalseks. Kui keegi võtab mu artikli eest kuskil raha (ja tõepoolest võtabki), aga ma lasen selsamal artiklil kuskil seista tasuta kättesaadavana (ja tõesti lasengi), siis igatahes minu autoriõigusi ei rikuta. Ma saan aru, et seda võidakse nimetada (ja tõepoolest nimetataksegi) autoriõiguste rikkumiseks, aga see on nii mõistusevastane (võõrandunud) olukord, et autoriõiguse (või illegaalsuse) sellise tähenduse kultiveerimist ei pea ma küll kuidagi toetamisväärseks. --Kk 6. oktoober 2010, kell 16:26 (EEST)
- Kui ma ise panen oma artikli tasuta kasutamiseks välja, siis ma kellegi autoriõigusi ei riku. Ma pean küll panema klausli kasutamispiirangute kohta, kui kirjastusel on sellele õigused (võib-olla küll, et see on enesestmõistetav). Aga kui mul on parool, siis ma ju lepingu järgi ei tohi seda edasi anda. Andres 6. oktoober 2010, kell 16:38 (EEST)
- Ükskõik missugused ka poleks minu arusaamad, igal juhul ei tohi Vikipeedia teha midagi illegaalset. Andres 6. oktoober 2010, kell 17:03 (EEST)
- Põhimõtteliselt on meil siin varem kyll olnud juttu, et tasulistele lehekylgedele ei tohiks viidata, kuna need pole kasutajale vabalt kättesaadavad. Ma otseselt vastu neile ei ole, minu poolest võivad ju olla ka, ent näiteks mulle endale Wikipedia tarbijana on nad kasutud ja frustreerivad. (Kasutajat tavaliselt autoriõigused ei huvita, teda huvitab ligipääs sisule.) --Oop 8. oktoober 2010, kell 11:27 (EEST)
- See on kahe otsaga asi. Kui paljudel huvilistel on juurdepääs olemas, siis on frustreeriv, et linki pole. Arvan, et kui juurdepääsupiirangut lingi juures mainida, siis frustratsiooni ei tohiks olla. Andres 8. oktoober 2010, kell 12:11 (EEST)
- Põhimõtteliselt on meil siin varem kyll olnud juttu, et tasulistele lehekylgedele ei tohiks viidata, kuna need pole kasutajale vabalt kättesaadavad. Ma otseselt vastu neile ei ole, minu poolest võivad ju olla ka, ent näiteks mulle endale Wikipedia tarbijana on nad kasutud ja frustreerivad. (Kasutajat tavaliselt autoriõigused ei huvita, teda huvitab ligipääs sisule.) --Oop 8. oktoober 2010, kell 11:27 (EEST)
- Isegi see ei muuda linki illegaalseks. Kui keegi võtab mu artikli eest kuskil raha (ja tõepoolest võtabki), aga ma lasen selsamal artiklil kuskil seista tasuta kättesaadavana (ja tõesti lasengi), siis igatahes minu autoriõigusi ei rikuta. Ma saan aru, et seda võidakse nimetada (ja tõepoolest nimetataksegi) autoriõiguste rikkumiseks, aga see on nii mõistusevastane (võõrandunud) olukord, et autoriõiguse (või illegaalsuse) sellise tähenduse kultiveerimist ei pea ma küll kuidagi toetamisväärseks. --Kk 6. oktoober 2010, kell 16:26 (EEST)
- Kuidas nii? Kui link võimaldab tasumisest hoiduda, kas ta pole siis illegaalne? Samuti, kui link viib materjalide juurde, mis on avaldatud autoriõigusi rikkudes. Andres 6. oktoober 2010, kell 16:15 (EEST)
- Mh, link ei saa illegaalne olla :-))) --Kk 6. oktoober 2010, kell 15:50 (EEST)
Alajaotustes Artikleid ja Arvustusi on järjestus kronoloogiliselt tagurpidi. 2001:7D0:87C3:8680:B80B:A046:5AA6:1314 26. juuli 2017, kell 19:30 (EEST)