Arutelu:Inimene
Siin on see raskus, et inimest võib mõelda nii alamliigi, liigi kui ka perekonnana. Perekonna kohta võiks olla artikkel Inimene. Liigi või alamliigi kohta võiksid olla ka eraldi artiklid Tarkinimene või Homo sapiens ja Homo sapiens sapiens või Nüüdisinimene, kus oleks juttu inimesest puhtbioloogilises aspektis. See artikkel siin peaks vist olema üldantropoloogilise sisuga, aga täpselt ei tea, mis siin peaks olema. Igatahes peaks siin olema juttu ka niisugusest inimese mõistest, mis inimese loomade seast välja jätab. Andres 07:23, 3 Jun 2005 (UTC)
- milleks on siin artiklis link artiklile ingel? ma ei suuda leida põhjendust. avjoska 23. juuli 2006, kell 18.43 (UTC)
- aga pealkiri "pärisinimene" sellele artiklile? ei? perekonna artiklis on selline mõiste sees. avjoska 23. juuli 2006, kell 19.28 (UTC)
- Asi on selles, et pole selge, mis on selle artikli aine. Arvan, et liigist ja alamliigist tuleks kirjutada eraldi artiklid (vaata ülalpool). Pole mingit õigustust kirjutada selle pealkirja all ainult inimesest kui loomast. Andres 24. juuli 2006, kell 05.46 (UTC)
- Liiki nimetatakse minu meelest eesti keeles tavaliselt "tarkinimene", ja harilikult kasutatakse ladinakeelset nime. Andres 24. juuli 2006, kell 05.47 (UTC)
Nüüdisinimene jaguneb rassideks.
- Tänapäeval seda eitatakse. Andres 26. juuni 2007, kell 12:06 (UTC)
- Mõned eitavad, mõned ikka mitte. Vt. nt. en:Race (classification of human beings). --Dr Oldekop 31. august 2009, kell 06:42 (UTC)
Inimene kõige üldisemas mõttes on vast ikka perekonna Homo esindaja, tõenäoliselt mõeldakse veel laiemalt. Andres 28. september 2007, kell 17:23 (UTC)
inimene on ikka homo sapiens ja ta kuulub ilmselt inimeselaste hulka Zosma 4. oktoober 2007, kell 10:06 (UTC)
- Inimlased ehk hominiidid on sugukond. Homo on perekond, kuhu kuulub peale tarkinimese (Homo sapiens) ka näiteks Homo erectus. Andres 4. oktoober 2007, kell 10:35 (UTC)
- "Niiet te väidate, et inimesed on välja arenenud ahvidest?"
- "Mis te nüüd! Mitte kõik, ainult mõned."
- "Aga ülejäänud?"
- "Aga ülejäänud pole veel arenenud."
- "Noo kuulge, ega ahvimine veel ahviks olemist ei tähenda..."
Kui uurali keel on hüpoteetiline, kuidas saab siis eestikeelne sõne kindlasti sellest tuleneda?
Millegipärast tuleb mul praegu Jüri Härmatare meelde. --Numbriga kärumees 1. september 2011, kell 17:22 (EEST)
Esimene lause on minu meelest ilmselt väär. Andres 9. september 2011, kell 23:14 (EEST)
Sõna 'inimene' päriltolu muuda
Oleks tore kui keegi teadjam kirjutab juurde kust selline sõna ja see tüvi tuli. Tänud!
Pildid on ära võetud, mis siin veel on tehtud? Andres (arutelu) 30. september 2015, kell 20:27 (EEST)
Tõstsin selle välja:
Muistsed inimesed, kütid ja korilased, hankisid toitu metsades: küttisid loomi, korjasid söödavaid taimi ja puu-ja juurvilju. Põlluharijad ja karjakasvatajad aga hankisid toitu oma koduümbrusest ja põldudelt. Piima ja piimatooteid said hankida ainult karjakasvatajad. Leiba ja putru said hankida ainult põlluharijad.
Taavi|✉ 2. jaanuar 2016, kell 01:27 (EET)
Aga see on ju tõsi, et inimest nimetatakse looduse krooniks. Ma saan aru, et bioloogia ei räägi enam kõrgematest eluvormidest, aga see arusaam on isegi bioloogias olnud ja igal juhul on see arusaam nimetuse motiiv. Andres (arutelu) 12. oktoober 2019, kell 11:31 (EEST)
Teistest loomadest eristub inimene sellega, et ta suudab muuta tunded mõteteks ning nendest tekkinud meelepilte kasutades abstraheerida asju ja nähtusi. Inimesed – nagu teisedki Inimlased – on olemuslikult sotsiaalsed olendid, kuid erinevalt teistest on nad võimelised rakendama suhtlusel lisaks kehakeelele ka sõnadel põhinevat mõttevahetust. Ja see omakorda võimaldab arutleda abstraktsetes kategooriates, nagu näiteks maailmanägemus või meie ühine tulevik.[viide?]
Inimese materiaalne toimetulek sõltub tema valitud toimetulekumudelist. Kui sama toimetulekumudelit rakendavad inimesed teevad koostööd, siis tekib sellest püsiv sotsiaalne kord. Erinevad sotsiaalsed korrad võistlevad omavahel ressursside pärast, kuid teevad ka koostööd ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Sotsiaalsete kordade kombineerumine kujundab sootsiumi (hõim, rahvas, riik) kooselu vormi ning määrab selle rakendatavate institutsioonide vormi ja olemuse. Iga sootsium on omanäoline ja originaalne, kuna tema keeles kasutatud sõnade tähendus, riietus ja igapäevane elu on mõjutatud elukeskkonnast ning inimeste isiklikust ja rahva ajaloolisest kogemusest. Seetõttu on igal sootsiumil omad väärtushinnangud, õiguskultuur, rituaalid ja tavad, kuidas kogutakse ning edastatakse teadmisi ning oskusi ning lahendatakse elus ettetulevaid probleeme.[viide?]
Tõstsin need lõigud esialgu välja. --Andres (arutelu) 19. märts 2023, kell 20:33 (EET)
Võtsin selle pildi välja, sest see ei ole asjalik esitus. --Andres (arutelu) 19. märts 2023, kell 18:36 (EET)
Võtan välja:
Inimese füüsilised tunnused muuda
Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused muuda
- Gaasivahetus kopsudes.
- Süda on 4-osaline.
- Esineb suur ehk kehavereringe ja väike ehk kopsuvereringe.
- Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis.
- Pidev energiavajadus.
- Rakuhingamisel toimub lõhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks.
- Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.
- Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv temperatuur.
- Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon.
- Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.
- Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerudes.
- Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.
- Ajutegevus.
- Kõrgem närvitalitlus.
- Inimene organism on kui isereguleeruv süsteem.
- Organism on terviklik süsteem- kõik elundkonnad on omavahel seotud.
- Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroonib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga.
--Andres (arutelu) 19. märts 2023, kell 23:20 (EET)
Võtan selle esialgu välja.
Inimese erisused muuda
Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.[viide?]
Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Järglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kõne, mõtlemine, mille tõttu on teadlik enesest ja ennast ümbritsevast maailmast, selle ehitusest, siseelust ja loogikast. Võimeline õppima ja arenema. Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskab valetada ja valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.[viide?]
--Andres (arutelu) 20. märts 2023, kell 21:43 (EET)
Inimesi on bioloogiliste tunnuste alusel jaotatud rassideks. Hiljem on alusetult väidetud, et sisuliselt on tegu sotsiaalselt konstrueeritud jaotusega.[viide?]
- Arvan, et praegusel kujul on see parem välja võtta. Nii või teisiti ei ole see erapooletu. --Andres (arutelu) 5. mai 2024, kell 14:18 (EEST)
- Minu meelest on vaieldamatu, et jaotus rassideks on toimunud just väliste tunnuste järgi. Kui öeldakse, et rasse tegelikult pole, siis seda esitatakse just bioloogilise väitena. "Sotsiaalselt konstrueeritud" ei ütle ka kuigi palju. --Andres (arutelu) 5. mai 2024, kell 15:06 (EEST)
- Võtsin selle välja. Enne tagasipanekut tuleks hästi läbi mõelda ja viidetega varustada. --Andres (arutelu) 5. mai 2024, kell 15:37 (EEST)
- Teise vaidlustmärkuse, mis on siin olnud vist alates sellest redaktsioonist, võib siis nähtavasti ka ära võtta? Pikne 5. mai 2024, kell 22:43 (EEST)
- Võtsin ära. --Andres (arutelu) 6. mai 2024, kell 03:40 (EEST)
- Teise vaidlustmärkuse, mis on siin olnud vist alates sellest redaktsioonist, võib siis nähtavasti ka ära võtta? Pikne 5. mai 2024, kell 22:43 (EEST)