Arutelu:Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
 | Friedrich Wilhelm Rembert von Berg on arvatud heaks artikliks. Kui arvad, et suudad seda artiklit parandada, siis tee seda. Kui artikkel ei vasta enam hea artikli tingimustele, võid siin paluda selle eemaldamist heade artiklite nimekirjast. |
Kuidas tuleks Namiestnicy Królestwa Polskiego eesti keelde tõlkida?--WooteleF 24. august 2009, kell 21:55 (UTC)
Kuidas tuleks tõlkida был переведен в Свиту Его Императорского Величества по квартирмейстерской части, выполнявшей тогда функции Генерального штаба.? Praegune tõlge tundub kohmakas.--WooteleF 25. august 2009, kell 07:14 (UTC)
Kas Peastaap, Keisri õukond jms. peavadki olema suure tähega?--WooteleF 25. august 2009, kell 07:14 (UTC)
- põhikoolireeglid olid ju - pärisnimi või liiginimi, vastavalt sellele ka suur või väike algustäht. Samas ei ole seni veel kohanud nn. keisri õukonna terminit Austria keisri või Saksa-Rooma keisritega seoses. Peastaabi kohta- ei ole veel seni ju artikkllit Venemaa keisririigi/NFSV/Föderatsiooni sõjaväe peastaabi/kindralstaabi kohta, mis võimaldaks teha ümbersuunamise sellele asutusele. --Nosser 25. august 2009, kell 07:40 (UTC)
Keegi pädevam võiks prantsuse nimede õigekirja üle vaadata.--WooteleF 25. august 2009, kell 20:23 (UTC)
Kas "podporutšik" on õige? Andres 25. august 2009, kell 21:39 (UTC)
- Vene allikad niiviisi väidavad. Samas kasutati tollal juba ka nooremleitnandi auastet. Ei oska öelda kummat tuleks eelistada.--WooteleF 26. august 2009, kell 05:38 (UTC)
Aastail 1813–1814 võttis ta partisanina kindraladjutant Pavel Vassiljevitš Goleništšen-Kutuzovi ja kindralmajor Friedrich Karl von Tettenborni alluvuses osa sõjategevusest Saksamaal. Muuhulgas osales ta Leipzigi lahingus.
- Kas isik on õige? Kas Mihhail Illarionovitši sugulane? Kas ei peaks siis olema Goleništšev-Kutuzov --Nosser 26. august 2009, kell 07:50 (UTC)
- Minupoolne kirjaviga. Aga Mihhail Illarionovitši sugulane peaks ta miskit moodi olema küll.--WooteleF 26. august 2009, kell 08:36 (UTC)
Allikate vahel esineb vasturääkivusi: Berg paistis silma sõjategevuses Riia linna all ning ta ülendati alamporutšikuks. Eduka tegevuse eest järgnevates lahingutes sai ta porutšiku auastme jа viidi üle Keisri õukonda kortermeistri teenistusse, mis sellal täitis Venemaa keisririigis kindralstaabi ülesandeid.
See sait ja ka Maria Bergi raamat (kuigi see on ilukirjanduslik ja ei sobi viiteks) väidavad, et ta sai Dahlenkircheni lahingu (augustis 1812) järel alamporutšiku (või nooremleitnandi) auastme, misjärel ta viidi üle keisri kaaskonda. Porutšikuks saamise kohta ei leidnud ma täpset infot kuskilt. Igatahes 1814. aastal oli ta juba kapten. Vene viki räägib asjast kõige põhjalikumalt aga seal on mitmeid faktivigu ja ma ei usalda seda seetõttu.--WooteleF 26. august 2009, kell 08:49 (UTC)
- Segadus püsib. Vene viki järgi sai Berg "26 июля 1812 года" hoopis praporštšikuks ja samas: "Добровольца определили юнкером в Либавский пехотный полк, входивший в состав Рижского корпуса, оборонявшего северо-западные пределы Российской империи." Sealjuures ei tunnista eesti põhilised sõnaraamatud junkrut auastmena üldse. --82.131.40.240 15. september 2018, kell 13:15 (EEST)
- Mulle on jäänud erinevate allikate põhjal mulje, et 26. juulil 1812 sai Berg praporštšikuks ehk meie mõistes lipnikuks. 1872. aasta Venemaa armee ohvitseride nimekirjas (vt https://dlib.rsl.ru/viewer/01003443251#?page=31) on märgitud, et just sel kuupäeval sai ta ohvitseriks. Praporštšik oli teatavasti esimene ohvitseriauaste. Ka Rein Helme monograafias "1812. aasta Eestis ja Lätis" (lk 82) öeldakse augustilahingutest rääkides, et Berg oli siis Liibavi polgu lipnik. Ilmselt seejärel saigi ta alamporutšiku auastme.--The Prince of Tartu (arutelu) 15. september 2018, kell 14:43 (EEST)
- Praporštšiku artiklis pole lipnikule vastavust mainitud, aga võiks, kui sellele mingi viide leida. Bergi kohta peaks ehk otsima üldse mingid päris teadusartiklid, ma ei oska Helme raamatu usaldusväärsust nii väikestes detailides hinnata. --82.131.40.240 15. september 2018, kell 19:41 (EEST)
- Sellisel juhul peaks tutvuma tema teenistuslehtedega. Samas, see ohvitseride nimekiri põhineb teenistuslehtedel ja on ilmselt kõige usaldusväärne allikas, kuna tegemist ikkagi ametliku väljaandega.--The Prince of Tartu (arutelu) 15. september 2018, kell 20:14 (EEST)
- Praporštšiku artiklis pole lipnikule vastavust mainitud, aga võiks, kui sellele mingi viide leida. Bergi kohta peaks ehk otsima üldse mingid päris teadusartiklid, ma ei oska Helme raamatu usaldusväärsust nii väikestes detailides hinnata. --82.131.40.240 15. september 2018, kell 19:41 (EEST)
- Mulle on jäänud erinevate allikate põhjal mulje, et 26. juulil 1812 sai Berg praporštšikuks ehk meie mõistes lipnikuks. 1872. aasta Venemaa armee ohvitseride nimekirjas (vt https://dlib.rsl.ru/viewer/01003443251#?page=31) on märgitud, et just sel kuupäeval sai ta ohvitseriks. Praporštšik oli teatavasti esimene ohvitseriauaste. Ka Rein Helme monograafias "1812. aasta Eestis ja Lätis" (lk 82) öeldakse augustilahingutest rääkides, et Berg oli siis Liibavi polgu lipnik. Ilmselt seejärel saigi ta alamporutšiku auastme.--The Prince of Tartu (arutelu) 15. september 2018, kell 14:43 (EEST)
Kas krahv ei peaks olema ilma von'ita? --Improvisaator 26. august 2009, kell 09:06 (UTC)
- See on korra juba siin jutuks tulnud. Mingi lahenduseni me tollal ei jõudnud. Igatahes on eesti traditsioonis voni kasutatud.--WooteleF 26. august 2009, kell 16:41 (UTC)
Selle allika järgi oli ta 1820–1828 erus aga rüütelkonna käsiraamatu järgi sai ta 1826. aastal kindralmajoriks. Kas selline asi oli võimalik?--WooteleF 27. august 2009, kell 18:42 (UTC)
Viimane muudatus muudab antud kohas viite valeks.--WooteleF 19. november 2011, kell 18:10 (EET)
Ma ei usu, et kategooria "Eestlased Soomes" oleks täpne. See on üldisem küsimus. Mis oleks sobiv kategooria näiteks 1944. aastal Eestist lahkunud Eesti Vabariigi kodanikule, kes ei ole eestlane ega ka mitte "baltisakslane"? Ja Berg peaks vist kuuluma veel seisuslikku kategooriasse "Soome aadlikud". --IFrank (arutelu) 11. aprill 2014, kell 23:47 (EEST)