Arutelu:Assüüria

Assüüria kuningate loend on iseenesest tore, ent ajaloolasena julgen mõiste "Vanaidamaad" otstarbekuses sügavalt kahelda. Selle asemel kasutatakse mõistet "Vanad Idamaad."--Silver 21:40, 20 Sep 2004 (UTC)

Vanad Idamaad

Silmad on viletsaks jäänud. No ei näe ma siin neid "Vanaidamaid". Jutt muidu õige kyll, jah. Paraku on ka "Vanad Idamaad" suhteliselt ähmane mõiste; Arameast Hiinani ulatuv kategooria ei oma enamasti erilist praktilist väärtust. Olen kasutanud sellistki monstrumit nagu "Vana-Lähis-Ida" (vrdl. ancient Near East), paremat pole veel näinud. (Neist võiks ka tegelikult artikkel olla...) --Oop 02:25, 21 Oct 2004 (UTC)

Aasia eristatakse kat. Lähis-Ida ajalugu ja Kaug-Ida ajalugu, mille alla ka Lähis-Ida varane ajalugu =Elam, Kusaanid, Sumer, Aramea, jne.

Sellest ma kah aru ei saa, mispidi see eelnev lõik siia puutub. Artiklis Aasia ma sellist liigitust ei leidnud, kuskil mujal pole samuti silma hakanud. ("kat."? Ei näe ka kategooriaid.) Aasia jagamine Lähis- ja Kaug-Idaks jätab välja suure lahmaka maad (nt India, Kesk-Aasia ja Siber), mis pole kumbki - kui siin nyyd seda silmas peeti.

Lähis-Ida ja Kaug-Ida kirjutatakse tavaliselt suure I-ga. Vanasti oli õpikuis ka Kušaani riik, mitte Kusaanid. --Oop 09:35, 21 Oct 2004 (UTC)

jah Siber ja Kesk-Aasia on eristuvad nähtused. On võimalik ka Aasia ajaloolis-poliitiline jaotus.

Ei Siber ega Kesk-Aasia pole "nähtused". Tegemist on geograafiliste suurregioonidega. Ja nad pole mitte ainult "eristuvad", vaid suisa eraldiseisvad.Aasia ajaloolis-poliitilisest jaotusest palun nad kaugel hoida. - Urmas 10:20, 21 Oct 2004 (UTC)

CopyPaste

Assüüria riik (u 900-612 eKr). Pealinnad Assur ja Ninive. Neil oli väga tugev sõjavägi ja erakordselt sõjakad kuningad. Tülid puhkesid assüürlaste endi vahel ja lõpuks ei suutnud kuningad enam suurt riiki koos hoida. Assüüria viimane valitseja Assurbanipal rajas Ninive raamatukogu (u 20000 savitahvlit). [1] Kaitz 29. detsember 2006, kell 16:32 (UTC)

Eelnevalt on juttu Uus-Assüüria (u900-612e) riigist Oli ka Vana ja Kesk-Assüria riik. Kuskil peale 2000e algas see Assüüria rida. Võtsid mingil ajal akadi keele kultuurikeeleks ja sumeri tähestiku. Aga hea et artikkel vähemalt niigi ja lömastamata olemas on. Euroopa ajaloo jaoks olulisemast Jooniast pole sedagi kirjutatud. --Ivo Vahur 7. november 2010, kell 22:28 (EET)

Ja Babülooniast polegi artikkelt. Seal oli ka umbes samaaegselt Vana- Kesk- ja Uus. Ainult sai varem otsa. Kuskil 2s e, lõppes seal siis ka see kogu akadi-sumeri kutuur, keeletarvitamise hääbumisega. Ja 100e kandis lõhkusid patrialased ka niisutuskanald ära. --Ivo Vahur 7. november 2010, kell 22:33 (EET)

---

Kuningate loendi võiks tegelikult eraldi tõsta, just nimelt loendiks. --Oop 14. veebruar 2011, kell 11:07 (EET)

Võiks, aga võiks ka siia jätta. Andres (arutelu) 19. aprill 2012, kell 12:45 (EEST)

Mul on see nimekiri salvestud, lasen eraldi eraldi lehele üles ja võin siia ka tagasi panna. Tyche

Tegin uue lehe kuningate loendiga Assüüria kuningad. Võtsin praegu aastaarvud siit en: List of Assyrian kings (short chronology) aga need ei kattu kõik nende aastaarvudega, mis on juba olemasolevas eestikeelses loendis. Kas keegi teab, mis/kelle arvestusel antud nimekiri põhineb (paneks märke juurde, ei teki segadust; või teeb tabelisse ühe veeru juurde)? --Tyche (arutelu) 28. aprill 2012, kell 22:22 (EEST)

Kasutaja:Oop peaks teadma, küsi tema käest. Andres (arutelu) 29. aprill 2012, kell 08:29 (EEST)

---

Kas nimel "Assüüria" on kaks tähendust? Andres 15. veebruar 2011, kell 00:26 (EET)

Need kaks tähendust võivad segadust tekitada. Andres (arutelu) 19. aprill 2012, kell 12:45 (EEST)

---

Taastasin välja jäetud materjali. Ma ei tea, kas see jutt assüürlaste järjepidevusest on pädev. Andres (arutelu) 19. aprill 2012, kell 12:45 (EEST)

Ok. Ainult, et kuna ma juba olemasoleva materjali jutu sisse integreerisin, vähemalt suuremalt osalt, siis on näiteks seda Assuri linna nimest tulevat juttu nüüd topelt. Tyche Ja tänapäeva assüürlastest on lõpupoole terve paragraphv. Jutt nende järjepidevusest on pädev küll aga 'süürlasteks' ei saa neid vist kutsuda, ikkagi 'assüürlased'. Tyche

Kui on topelt, jäta välja.

Nimetus "süürlased" on võetud siit. Andres (arutelu) 20. aprill 2012, kell 16:52 (EEST)

---

Kust on võetud alajaotus "Assüüria taasavastamine"? Seal on viiteid, millele kirjanduse loetelus pole vastet. Andres (arutelu) 19. aprill 2012, kell 12:45 (EEST)

Tõsi, panen vasted kohe kui aega saan, loodetavasti paari päeva jooksul. Ise tegin. Tyche

Lisatud. --Tyche (arutelu) 26. aprill 2012, kell 15:25 (EEST)

See alajaotus võiks olla kuskil lõpus. Andres (arutelu) 19. aprill 2012, kell 13:02 (EEST)

Võiks. Tõstan lõppu kui viited kirjandusse panen. Tyche

Ja tõstetud. --Tyche (arutelu) 26. aprill 2012, kell 15:25 (EEST)

Belus, Ninus, Sardanapalus: peaks vist kasutama kreekapäraseid nimekujusid. Andres (arutelu) 19. aprill 2012, kell 16:47 (EEST)

Uurin. Tyche

Varajaste kuningate nimed on vist inglispärased. Andres (arutelu) 19. aprill 2012, kell 17:14 (EEST)

Jah. Ei tea kas ja kust ma neid eestistatud variante leida võiks? Mul puudub ligipääs Tartu ülikooli raamatukogule, isegi kui seal midagi Assüüria varajasest ajaloost eesti keeles leiduma peaks. Tyche

Kirjutasin lihtsalt eesti tähtedega. Võib olla Oop, kes on assürioloogiat õppinud, oskab aidata. Andres (arutelu) 20. aprill 2012, kell 16:54 (EEST)

Tiglat-Pileser III valitsemisaja lõpuks oli Samaaria allutatud ja tema järglase Salmanassar V ainukeseks saavutuseks jäi Samaaria vallutamine? Andres (arutelu) 27. mai 2012, kell 07:29 (EEST)

Früügia ja Urartu laienemine), mis viisid pea lakkamatute sõdadeni, oli Sargon II tähelepanuväärselt edukas.

Arusaamatu lause. Andres (arutelu) 27. mai 2012, kell 07:37 (EEST)

---

Selle pildi võiks tõlkida. Siin on Assüüria riik oma suurimas ulatuses. Andres (arutelu) 29. mai 2012, kell 04:17 (EEST)