Arutelu:Anna Ivanovna
Välja jäetud:
Võimule tõusnuna ei pidanud Anna Ivanovna siiski Ülemsalanõukogule antud lubadusi endale siduvaiks ning saatis aadlikele ja kaardiväelastele toetudes Ülemsalanõukogu laiali, hakates valitsema piiramatu võimuga. Õigemini hakkasid valitsema tema favoriidid, kellest tuntuim oli Anna Ivanovna armuke juba Kuramaa päevilt, tema poolt krahviks tõstetud, Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst Johann von Bühren, keda Venemaal tunti Bironi nime all. Bironit iseloomusti kui harimatut ja rumalat, kätemaksuhimulist ja auahnet tõusikut, keda põlgasid kõik. Kuna ta ei sallinud Venemaad ja venelasi, ümbritses Biron end igal võimalusel sakslastega, tõrjudes nii vene aadlikud võimult. Ilmselt seetõttu on Anna Ivanovna valitsusaeg saanud teenimatult karmi hinnangu osaliseks, vaatamata sellele, et samaaegselt saavutati olulist edu nii sise- kui välispoliitikas.
Andres 10. veebruar 2009, kell 06:23 (UTC)
Välja muuda
Anna Ivanovna õukond muuda
- Õuemeister, Münnich, kelle vend oli feldmarssal Burchard Christoph von Münnich;
- Ülemtallmeister, vürst Kurakin;
- Ülemõuemeister, krahv Šepeljov;
- Ülemjäägermeister, krahv Razumovski;
- Kammerjunkur, parun Karl von Sievers, (Карл Ефимович Сиверс);
Anna Ivanova riigiaparaat muuda
- kantsler, Gavriil Ivanovitš Golovkin, Aleksei Bestužev-Rjumin;
- viitsekantsler, Heinrich Johann Friedrich Ostermann
Õukond ei koosne viiest inimesest ja riigiaparaat ei koosne kahest inimesest.--WooteleF 11. veebruar 2009, kell 20:09 (UTC)
Kas ta oli ka Kuramaa monarh? --Kontra 11. juuni 2010, kell 16:09 (EEST)