Arnold Päev (perekonnanime rööpkuju: Pääv, 1. mai 1906 Luunja vald, Tartumaa21. mai 1987 Tallinn) oli eesti mesindusteadlane.[1]

Elulugu muuda

Arnold Päev oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1927 Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi, 1934 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna, õppis 1934–1935 didaktilises seminaris ja Ühistegevuse Instituudis, täiendas end mesinduses mitmes Euroopa riigis, töötas 1938 Šveitsis mee ja piima bakterioloogilise uurimise alal ja 1939 Berliinis Reichanstaltis. Saksamaal valmis ka doktoriväitekiri, mis jäi kaitsmata nõude tõttu astuda Saksa sõjaväkke. Oli 1935–1936 Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi kaubandusosakonna juhataja, 1936–1938 Põllutööministeeriumi aiasaaduste, konservkaupade ja mee väljaveo kontrolör, 1939–1940 Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi meeanalüüsi labori juhataja, 1940–1950 Põllumajandusministeeriumi mee teadusliku uurimise labori direktor ja majandite rekvireerija. 1950 arreteeriti. Vabanes 1954, oli 1954–1956 Tallinna linnuvabriku zootehnik ja osakonnajuhataja, 1956–1963 Harju rajooni linnukasv-zootehnik ja Haapsalu haudejaama zootehnik, 1963–1966 Harju rajooni Sommerlingi-nimelise sovhoosi mesinik ja Tallinna Rohelise vööndi Metsamajandi tootmisalajuhataja.[1]

Teadustöö muuda

Uurimisvaldkond: mesindus, mesilaste haigused ja nende ravimine. Avastanud mesilastaude ja ravinud mesilasi, korraldanud kursusi, loenguid ja seminare, esinenud raadios. Juhendanud 26 mesinduspraktikanti. Koduaias oli tal 120 perega mesila. Ehitas 1960. aastal esimesena vahtpolüstüroolist tarud, tegi plastmasskärgvaltse, meekärgede kaante avamise aparaadi jm. Avaldanud monograafia mesilaste haigustest ja kahjuritest (1945) ning mesindusalaseid artikleid ja brošüüre.[1]

Teoseid muuda

  • Mesilaste haigused ja kahjurid. Tartu, 1945
  • Kuidas vältida mesilastaude. Tallinn, 1947
  • Levinumaid mesilastaude ja -kahjureid, nende tõrje. Tallinn, 1949.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.