Arnold Kress
Arnold Kress (28. juuli 1897 Tallinn – 25. detsember 1974 Tallinn) oli Eesti sporditegelane[1] ja Eesti NSV kommunistliku partei juhtivtöötaja, aastaid oli ka Eesti NSV Ülemnõukogu liige. Kommunistlikku parteisse astus Kress 1919. aastal.
Arnold Kress oli aadtail 1915–16 Vene-Balti tehase lukksepp, 1916 võeti Venemaa keisririigi sõjaväkke. 1917. aastal astus Petrogradis Punalaevastikku. 1923. aastani Balti mere sõjalaevastiku masinatööline. Aastatel 1923–24 masinatööline ja lukksepp Balti mere tsiviillaevanduses ja laevaehitustehases, 1924–28 paberivabriku masinatööline ja meister ning 1928–30 Leningradi Krasnogorski paberivabriku direktor. 1930–35 üliõpilane, Leningradi Tööstuse Akadeemias[2]. Arnold Kress oli hariduselt laevaehitusinsener ja töötas 1935.–1940. aastani Nikolajevis laevaehitusinstituudi direktorina.
Suunati 1940. aastal Eestisse, ta oli oktoober–detsember 1940. aastal, lühikest aega EK(b)P KK tööstuse osakonna juhataja ja viidi parteiaparaadist üle Eesti NSV RKN-i esimehe asetäitjaks, kus ta asus kureerima tööstust[3].
Ta oli 1942. aastal Eesti NSV – Moskva poksivõistluse ja 1944 Leningradis Sõpruse auhinna võistlussarja algataja[1].
1941 – 6.1. 1949 oli ta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ja ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, 1949–1952 ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimehe asetäitja, 1952–1956 Tallinna paberivabriku direktor, 1956–1959 Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu juhatuse esimehe asetäitja, 1959–1964 ENSV RMN Elektrotehnika TUI direktor[2]
1947–1948 oli ta Kalevi spordiseltsi kergejõustikusektsiooni esimees[1].
Maetud Tallinna Metsakalmistule.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Biograafia ESBL-is (vaadatud 25.12.2014)
- ↑ 2,0 2,1 Olev Liivik, Eesti NSV Ministrite Nõukogu institutsionaalne areng ja kaadrid 1940-1953, Kirjastus: Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 2014, lk 289
- ↑ Argo Kuusik, Jüri Saar, Valdur Ohmann, Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus, Olev Liivik, Külli Niidassoo, Meelis Maripuu. Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee organisatsiooniline struktuur, lk 495–497.
Välislingid muuda
- Biograafia ESBL-is