Aranjakad (āraṇyaka 'metsaraamatud') on veedade kirjandusse kuuluvad teosed. Need tekkisid Indias umbes 8. sajandil eKr.

Need tekitavad veedade usundi rituaalide sümboolseid ja müstilisi rituaale. Seal on ka filosoofilisi lõike, mis on otsekui üleminek upanišadide juurde.

Nende nimetus tuleb sellest, et esoteerilise sisu tõttu tuleb neid lugeda metsas, eemal asjassepühendamatutest.