Araksti mõis
Araksti mõis (saksa keeles Arras, varem Herimoise, läti keeles Arakstes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Lode vallas Arakstes.
.jpg)
Mõisa laut ja ait on regionaalse kaitse all olevad muinsusmälestised.[1]
Ajalugu muuda
Mõis moodustus aastal 1632, mil Gustav II Adolf selle Carl Stakelbergile (~1590–~1671) läänistas. Aastal 1676 müüs Otto Stackelberg mõisa 5200 taalri eest Reinhold von Lodele, ent maanõunik seda tehingut ei kinnitanud ja Araksti läks aastal 1682 tagasi Stackelbergide valdusse. Aastal 1753 said mõisa omanikeks Gustav Reinhold Lode ja tema kasupoeg Johann von Rosenkampf, kes selle aastal 1755 müüsid 1200 taalri eest Eduard Gustav Possele. Aastal 1797 kuulus mõis Anrepitele. Toona panditi see 37 250 hõberubla eest Bernhard Heinrich von Strykile. Tema valdusse läks mõis aastal 1802.[2]
Aastal 1822 omandas mõisa 25 000 hõberubla eest tema poeg Georg Constantin von Stryk, kes selle aastal 1830 oma vennale Heinrich Franz Wilhelmile 27 500 rubla eest pantis. Aastal 1835 läks mõis ametlikult venna valdusse. Tema ja ta lese surma järel aastal 1864 oli mõisal hulgaliselt pärijaid; aastal 1866 ostis Heinrich von Stryk kselle 50 000 rubla eest ülejäänud pärijatelt välja.[3]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 8 ja 1/8 adramaad ning sellele allus 245 mees- ja 253 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus 4 ja 1/4 adramaad, aastal 1688 aga 6 ja 3/8 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid (koos Lode mõisaga) 10 ja 5/8, aastal 1757 aga 8 ja 1/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 8 ja 3/5 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 8 ja 2/3, aastal 1881 aga 4 ja 73/80, lisaks allus mõisale 9 ja 71/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[6]
Karjamõisad muuda
Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Dutze.
Viited muuda
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 19.01 2024]
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 128
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 199.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 191.
Kirjandus muuda
- Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 128 [1].