Apostellik suktsessioon

Apostellik suktsessioon (ka apostlik suktsessioon, apostlik järjepidevus, apostellik järjepidevus, apostellik järgnevus) on kiriku õpetus, mille kohaselt on praeguse kristliku kiriku piiskopid apostlite järglased. Erinevad kristlikud voolud tõlgendavad seda õpetust erinevalt.

Apostellik suktsessioon väljendab vaimulikuameti õiguslikku järjepidevust. Idee preestri (vaimuliku) pühitsuse edasiandmisest pärineb Vana-Egiptusest ja Vanast Testamendist ning on eri variatsioonides tuntud ka teistes usundites.

Katoliku traditsioon

Kõige olulisem on see doktriin katoliku traditsiooni kirikutes, kus apostelliku järjepidevuse väljenduseks on piiskoppide katkematu liin Uue Testamendi apostlitest alates. Apostlik suktsessioon antakse edasi piiskopi pühitsemisel käte pealepanekuga juba pühitsetud piiskoppide poolt. Selle arusaama puhul on kirik tõeline kui ta järgib apostlite õpetust ja suudab tõendada oma vaimulike pühitsusliini Kristuse apostlitest alates.

Kuna Vatikani arhiivi vanim dokument pärineb Markioni kirikust, siis arvestatakse võimalusega, et katoliku kirik lähtub Markionismist, mitte algkristlusest.

Katoliku kirikus on praegu neli katkematut piiskoplikku pühitsusliini, mida nimetatakse esimese teadaoleva piiskopi järgi:

• Estouteville'i liin: vanim iseseisev pühitsusliin, mis algab kardinal Guillaume d'Estouteville'iga (1412–1483). Siia kuulub umbes 43 praegu elavat piiskoppi, endistest paavstidest Sixtus IV, Julius II ja Leo X.
• Rebiba liin: siia kuuluvad kardinal Scipione Rebiba (1504–1577) pühitsetud piiskoppide järglased, üle 90% praegu teenivatest katoliku piiskoppidest, ja kõik paavstid alates 1724. aastast (Benedictus XII). Ta ise pühitseti piiskopiks 14. mail 1541 piiskopi poolt, kelle nimi pole teada.
• Bodmani liin: algab Johannes Wolfgang von Bodmaniga (1651–1691), kes oli Konstanzi abipiiskop 1686. aastast kuni surmani.
• Bovet' liin: algab François de Bovet'ga (1745–1838), kes oli Sisteroni piiskop alates 1789. aastast ja pühitseti piiskopiks 13. septembril 1789 Pariisis. Siia kuulub alates novembrist 2020 kaheksa elavat piiskoppi.

Peale ülalnimetatute kuuluvad katoliku kirikusse veel mõned idakirikust ületulnud iseseisvad pühitsusliinid.

Protestantlik traditsioon

Apostliku suktsessiooni põhimõtet tunnistavad ka mõned protestantlikud kirikud, näiteks anglikaani kirik ja osa luterlikke kirikuid. Suurema osa protestantlike koguduste ja mitmete kristlike uususundite jaoks ei oma katkematu pühitsuse liin, apostlitest tänaste vaimulikeni, mingit tähtsust. Selle asemel tähtsustatakse doktriini kiriku õpetuslikust järjepidevusest ehk Uue Testamendi ja apostlite õpetuse sõnumit.

Välislingid

• Catholic Answers : Apostolic Succession (ingliskeelne tutvustus katoliiklikust vaatepunktist)
• Catholic Encyclopedia : Apostolic Succession (ingliskeelne tutvustus katoliiklikust vaatepunktist)
• Bibel und "apostolische Sukzession" (saksakeelne analüüs protestantlikust vaatepunktist)
• Apostolic Succession in the Roman Catholic Church