Vikipeedia

Anton Raadik

Poks
Riik Eesti
2. ring 1937 Keskkaal
Kuld 1939 Keskkaal

Anton Raadik (15. jaanuar 1917 Raikküla vald, Harjumaa – 13. märts 1999 Chicago, Illinois' osariik, USA) oli eesti poksija.

Harrastajana muuda

Raadik oli kokku kolmekordne Eesti meister – keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) aastatel 1937 ja 1939 ning poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) 1940. aastal. Ta oli poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) Eesti NSV meister 1941. aastal.

Raadik osales Euroopa eest 1939. aastal kaks korda keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) maavõistlustel USA Kuldkinda turniiri võitjate meeskondadega ning kaotas Chicagos Jimmy Reevesile ja võitis Saint Louises Milton Jonesi.[1]

Raadik võitis keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) 6. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1939) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks.[2] Ta osales keskkaalus (kuni 160 naela ehk 72,6 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937), kuid kaotas 2. ringis hilisemale 4. koha saajale Henry Tillerile (Norra) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.[3] Ta osales harrastajana üldse 269 kohtumisel, millest võitis 242 ning neist 87 nokaudiga.

Elukutselisena muuda

Raadik läks Teise maailmasõja ajal 1943. aastal Soome, kus alustas elukutselise poksija karjääri. Sealt läks ta 1944. aastal edasi Rootsi ja asus 1946. aastal elama Chicagosse, tõustes kiiresti oma kaalukategooria tippmeeste hulka. Ta pidas 1947. aastal tulise kohtumise prantslase Marcel Cerdaniga, kes oli tolle hetke peamine tiitlipretendent. Kuigi Cerdan oli gongi kõlades uimasena põrandal, andsid kohtunikud võidu talle.

Raadik poksis üldse jaanuarist 1943 kuni maini 1952 elukutselisena ning osales kokku 60 kohtumisel. Ta võitis 35 (neist 24 nokaudiga) ja kaotas 24 (neist 8 nokaudiga) kohtumist ning 1 kohtumine jäi viiki. Mõnikord on loetud elukutseliste kohtumistena ka Nõukogude Liidu absoluutkaalu meistrivõistlustel peetud kohtumisi, sest neid ei peetud harrastajate reeglite järgi. Raadikul oli lisaks peetud elukutseliste kohtumistele veel 3 sellist kohtumist aastatel 1940–1941.

Avalikkuse eest varjus 1956–1993 muuda

Raadik olevat 1956. aastal kadunud avalikkuse eest.[4] Seetõttu on oletatud, et avalikkuse eest varjulolekus on olnud midagi kummalist või isegi kriminaalset. Näiteks on spordiajaloolane Juhan Maidlo on oletanud, et Raadik sattus vastuollu maffiaga ning sai kättemaksu käigus vigastusi, mis põhjustasid tema invaliidistumise.

Ajaloolane Valdur Ohmann on esitanud hüpoteesi, et Raadiku kadumise taga oli MGB, sest Raadik töötas teise Nõukogude okupatsiooni aegu sisekaitse- ja julgeolekuorganites autojuhina, nagu ka teise Saksa okupatsiooni aegu sisekaitse- ja julgeolekuorganites. Neid seiku olevat MGB (hiljem KGB) kasutanud Raadiku šantažeerimiseks ja kõrvaldamiseks.[5]

Samas on näiteks 1968. aastast just USA-s elavalt endiselt poksijalt Arnold Torpelilt teade, et Raadik töötab Illinois' osariigis sadulsepana.[6] Ka tema elulooraamatu üks autoreid Jaan Sepp teatab, et Stockholmis elaval Raadiku endisel abikaasal Terttu Rynnesel on olnud Antoniga kontakt.[7]

Juhan Maidlo teatel saadi Raadikuga kontakt uuesti 1993. aastal.[4] Võimalik, et see ongi aasta, kui sotsiaalkindlustuse ametnik ja hilisem kirikuõpetaja Arnold Talistu olevat Raadiku leidnud ühest Chicago vanadekodust.[8]

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema isa Jüri ja ema Mari küüditati 1949. aastal Siberisse (Novosibirski oblastisse), kus isa suri 13. juulil 1949 ja ema suri 18. jaanuaril 1954.

Tema vend Osvald oli tuntud metsavend, kes lasi end lahingu ajal Nõukogude julgeolekuga 1. mail 1953 maha.

Tema abikaasa oli hilisem Soome laulja Terttu Rynnes (sündinud Ryynänen; 1920–2016).

Viited muuda

  1. ↑ 1939. aasta Euroopa–USA Kuldkinda-võistlused. Tulemused inglise keeles
  2. ↑ 6. Euroopa meistrivõistlused poksis. Dublin 1939. Tulemused inglise keeles
  3. ↑ 5. Euroopa meistrivõistlused poksis. Milano 1937. Tulemused inglise keeles
  4. ↑ 4,0 4,1 Juhan Maidlo. "Anton Raadik: "Tean... Mäletan..."". Postimees, 11. juuli 1998
  5. ↑ Valdur Ohmann. "Metsavend Osvald Raadiku ja poksimeister Anton Raadiku ema Mari agentuurtöötlus küüditamispaigas Siberis". Tuna 3/2013. Lk 112–113
  6. ↑ Johnny. "Meie poksijate saatusest". Vaba Eesti Sõna nr 52, 26. detsember 1968. Lk 10
  7. ↑ Jaan Sepp. "Viimase peatüki asemel". // Jaan Sepp, Juhan Maidlo. "Mis juhtus Anton Raadikuga?". Tallinn 1997. Lk 258
  8. ↑ Juhan Maidlo. "Anton Raadik tuleb koju". Õhtuleht, 30. märts 1999
  9. ↑ Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 212

Kirjandust muuda

  • Jaan Sepp, Juhan Maidlo. "Mis juhtus Anton Raadikuga?". Tallinn 1997. ISBN 9985-57-147-9
  • Juhan Maidlo. "Anton Raadik: "Tean... Mäletan..."". Postimees, 11. juuli 1998
  • Juhan Maidlo. "Anton Raadik tuleb koju". Õhtuleht, 30. märts 1999
  • Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 392–393 ja 600
  • Valdur Ohmann. "Metsavend Osvald Raadiku ja poksimeister Anton Raadiku ema Mari agentuurtöötlus küüditamispaigas Siberis". Tuna 3/2013. Lk 109–113

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Anton_Raadik&oldid=5345890"