Antananarivo
Antananarivo (1975. aastani Tananarive [tananar'iiv] malagassikeelse hääldusvariandi järgi) on Madagaskari pealinn. See asub põhja-lõuna suunas Madagaskari saare keskel ja 145 km kaugusel saare idarannikust. Geograafilised koordinaadid on 18°56′ S, 47°31′ E.
| Antananarivo | |
|---|---|
|
| |
| [ antananar'iivu ] | |
  Antananarivo lipp
Antananarivo vapp
| |
| Elanikke |
1 275 207 (2018)[1]  |
|
| |
| Koordinaadid | 18° 56′ S, 47° 31′ E |
  | |
.jpg)
Antananarivo on Madagaskari suurim linn ning haldus-, kommunikatsiooni- ja majanduskeskus.
Nimi tähendab 'tuhande inimese maad'.
Antananarivos kehtib Ida-Aafrika aeg.
Linnas asub Madagaskari valitsuse ja parlamendi residents.
Loodus muuda
Antananarivo asub 1200–1435 m kõrgusel merepinnast. Linn on rajatud umbes 4 km pikkuse põhja–lõunasuunalise kaljuse mäeharja tipule ja nõlvadele. Ümbritsevatest riisipõldudest on see umbes 200 m võrra kõrgemal.
Rahvastik muuda
Elanike arv on 2001. aasta rahvaloenduse järgi 1 403 449.
Elanike arvu dünaamika:
- 1895: umbes 100 000
- 1950: 175 000
- 2001: 1 403 449
Antananarivo linnastus elab 1,69 miljonit inimest.
Religioon muuda
Linn on katoliku kiriku Antananarivo peapiiskopkonna keskus.
Liiklus muuda
Linn asub Madagaskari tähtsaimast sadamalinnast Toamasinast 215 km lääneedelas ning tal on sellega raudteeühendus.
Linna teenindab rahvusvaheline Ivato lennujaam.
Majandus muuda
Linnas on muu hulgas toiduainetetööstuse ettevõtted, sigaretivabrikud ja tekstiiliettevõtted.
Haridus muuda
Antananarivos on Madagaskari Ülikooli linnak, Antananarivo Ülikool ja Ambatobe Maakolledž.
Teadus muuda
Linnas on ka teadusinstituute.
Ajalugu muuda
Erinevalt enamiku Lõuna-Aafrika riikide pealinnadest oli Antananarivo suur linn juba enne koloniaalajastut.
Linna rajas umbes 1625 kuningas Andrianjaka. Linna nimi ('tuhande linn') tuleb seda valvama määratud sõdurite arvust. Aastaid oli see merinade valitsejate keskne küla, mis sai tähtsaks, kui need valitsejad said enda võimu alla suurema osa Madagaskarist ning Antananarivost sai 80 000 elanikuga linn. Aastal 1793 või 1794 sai see Merina kuningate pealinnaks. Kuningas Radama I vallutused tegid Antananarivost peaaegu kogu Madagaskari pealinna.
Prantsuse väed hõivasid linna 1895 ning ta sai Madagaskari protektoraadi osaks. Sel ajal oli linnas umbes 100 000 elanikku.
Pärast Madagaskari iseseisvumist 1960 hakkas linn kiiremini kasvama. 20. sajandi lõpuks jõudis elanike arv 1,4 miljonini.
Arhitektuur muuda
Kuni 1869. aastani olid kõik ehitised linna sees puidust või loast, kuid juba siis oli seal mitu suurt lossi, millest suurim oli 37 m kõrgune. Need kõrguvad mäeharja keskosas. Suurim loss oma kõrge katuse ja tornidega on igalt poolt kõige silmapaistvam. 1839. aastal puidust ehitatud kuninganna lossile ehitati ümber nelja torniga kiviehitis. Ülalinnas on ka kuningate kalmistud.
Kui hooneid hakati ehitama kivist, ehitati kogu linn ümber. Nüüd on seal palju euroopalikke ehitisi, sealhulgas kuningalossid, endised peaministri ja aadlike majad, Prantsuse koloniaalvõimu peakorter, anglikaani ja katoliku katedraal ning muid kirikuid.
Kui elanike arv 1950. aastaks kasvas 175 000-ni, ehitati linn ümber. Rajati tänavad ning laiad trepid kohtadesse, mis olid tänavate jaoks liiga järsud. Linna keskel paiknevasse Andohalosse rajati jalakäijate teed, terrassid ja jõesängid ning istutati puud. Vett, mida enne saadi allikatest mäejalamil, hakati saama linna lõunast ja läänest piiravast Ikopa jõest.
Linna valvab kaks forti, mis on rajatud küngastele idas ja edelas. Koos anglikaani ja katoliku kirikuga on linnas ja eeslinnades umbes viiskümmend kirikut, samuti mošee.
Antananarivost põhjas on Ambohimanga, 18. sajandi alguses rajatud Merina kuningate püha linn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.