Annika Tõnuri
eesti ooperilaulja, pianist ja pedagoog
Annika Tõnuri (26. veebruar 1961 Pärnu – 3. detsember 2009 Island, Heimaey) oli eesti ooperilaulja, pianist ja pedagoog.
Haridus muuda
- 1979 Tallinna Muusikakeskkool (klaveri eriala, õp. Ruuta Taras)
- 1989 Tallinna Riiklik Konservatoorium (laulu eriala, õp. Tiiu Levald)
Töö muuda
- 1979–1989 – G. Otsa nimeline Tallinna muusikakool, kontsertmeister
- 1989–1998 – Rahvusooper Estonia, solist
- 1998–1999 – Tallinna Linnateater, Eesti Kontsert, administraator
- 2000–2006 – vabakutseline laulja (Rahvusooper Estonia, Vanemuine, revüüteater Bel-Etage, Smithbridge Productions jt)
- 2006–2009 – laulu- ja klaveripedagoog, Vestmannaeyjari muusikakool, Island
Rolle muuda
- Peeter Urbla "31. osakonna hukk" – Julia (Tallinnfilm, 1979)
- Gaetano Donizetti "Armujook" – Giannetta (TRK, 1986 ja Estonia, 1989)
- W. A. Mozart "Figaro pulm" – Cherubino (Estonia, 1988)
- J. Bock "Viiuldaja katusel" – Tzeitel (Estonia, 1989)
- W. A. Mozart "Cosi fan tutte" – Fiordiligi (Estonia, 1989)
- Imre Kálmán "Krahvinna Mariza" – Mariza (Estonia, 1990)
- P. Hindemith "Sinna ja tagasi" – Helene (Estonia, 1990)
- Eduard Tubin "Reigi õpetaja" – Viiu (Estonia, 1990)
- W. A. Mozart "Võluflööt" – Pamina ja II daam (Estonia, 1991)
- I. Kálmán "Silva" – Silva (Estonia, 1992 ja 1995)
- Johann Strauss "Mustlasparun" – Arsena (Estonia, 1993)
- G. Rossini "Sevilla habemeajaja" – Rosina (Estonia, 1994)
- J. Strauss "Viini veri" – krahvinna Zedlau (Estonia, 1994 ja 2004)
- P. Abrahám "Viktoria ja tema husaar" – Viktoria (Vanemuine, 1995)
- O. Nicolai "Windsori lõbusad naised" – Anna (Estonia, 1995)
- M. Vihmand "Lugu klaasist" – Kaja (Nyyd-festival, 1995)
- G. Verdi "Traviata" – Violetta (Vanemuine, 1996)
- G. Puccini "Madame Butterfly" – Kate Pinkerton (Estonia, 1997)
- G. Puccini "Õde Angelica" – Õde Genovieffa (Estonia, 1998)
- J. Rohumaa ja M. Tuuling "Öö hommik" – Dolores (Tallinna linnateater, 1998)
- J. Strauss "Öö Veneetsias" – Barbara (Estonia, 2000)
- Mart Sander "Beau Monde" – osaline (Bel-Etage, 2000)
- V. Fortini "Ooh, Pinocchio!" – rebane (Bel-Etage, 2001)
- C.-M. Schönberg "Hüljatud" – kõrvalosad (Tallinna linnahall, 2001)
- J. Kander "Kabaree" – konferansjee (Bel-Etage, 2001)
- I. Kálmán "Bajadeer" – Odette (Vanemuine, 2001)
- F. Lehár "Lõbus lesk" – Olga (Estonia, 2002)
- J. Offenbach "Lieschen und Fritschen" – Lieschen (Sagadi mõis, 2002)
- C.-M. Schönberg "Miss Saigon" – kõrvalosad (Tallinna linnahall, 2002)
- R. Rodgers "Helisev muusika" – paruness Elsa (Tallinna linnahall, 2003)
- M. Leigh "Mees La Manchast" – Maria (Tallinna linnahall, 2005)
- F. Schubert "Kolme neitsi maja" – Lucia Grisi (Estonia, 2005)
- V. Valdmaa "Suur Munamägi" – Põrsas Pall (Estonia, 2006)
Tunnustus muuda
Mälestuse jäädvustamine muuda
2015. aastal valmis Annika Tõnuri Islandi-perioodist dokumentaalfilm "Kirjad Islandilt". Film jäi viimaseks tööks režissöör Peeter Brambatile, kelle alustatu viis lõpule Ruti Murusalu. Stsenarist ja produtsent Peter Pedak nimetab filmi žanrilt muusikafilmiks. Film sisaldab kaadreid ka Annika Tõnuri elust ja lauljakarjäärist Eestis.[1]
Isiklikku muuda
Tema isa oli tennisist Feliks Tõnuri.
Viited muuda
- ↑ Gerli Nõmm. Uus muusikafilm räägib Annika Tõnuri elust. ERR Kultuur, 21.10.2015.
Välislingid muuda
- Laulab Annika Tõnuri, ETV, 1991
- Annika Tõnuri: rollile annan palju rohkem andeks kui iseendale Postimees, 1996
- Annika Tõnuri karastus läbi teatrist lahkumise valu Õhtuleht, 18. detsember 2000
- Lahkus laulja Annika Tõnuri
- Annika Tõnuri operetis "Silva"
- Annika Tõnuri ARTE filmis "Menschen im Wind", Island, 2007
- Gerli Nõmm. Uus muusikafilm räägib Annika Tõnuri elust. ERR Kultuur, 21. oktoober 2015