Ankurdamise efekt
Ankurdamise efektiks nimetatakse tunnetuslikku eelarvamust ehk inimese loomupärast omadust otsuste tegemisel jääda kinni esimese ettejuhtuva info (ankru) külge. Selleks võib olla näiteks toote/teenuse hind või mingi muu suvaline (arvuline) suurus. Samuti võib ankurdamisena käsitleda inimese eelarvamusi ja stereotüüpe kellegi või millegi suhtes.
Ankurdamise efekti kirjeldasid 1974. aastal esimestena põhjalikumalt Amos Tversky ja Daniel Kahneman. Nende järgi on ankurdamise efekt otsuse tegemisel ilmneva esialgse väärtuse ülemäärane mõju otsuse tegijale.[1]
Prantsuse keeles käsitles ankurdamist Serge Moscovic juba 1961. aastal loodud laialt levinud arusaamade kujunemist kirjeldavas sotsiaalsete representatsioonide teoorias.
Amos Tversky ja Daniel Kahneman viisid läbi uuringu [1], kus palusid uuritavatel vastata, mitu protsenti ÜRO riikidest on Aafrika riigid. Kuid enne seda pidid osalejad tõmbama käima loosiratta, kuhu olid joonistatud numbritega arvud nullist sajani (0–100), loosiratas aga peatus alati kindlatel ettemääratud numbritel (nt ühe katsealuste grupi jaoks 10 või 65). Kui ratas peatus, küsiti inimestelt, et kas nende arvates jääb Aafrika riikide protsent üle või alla rattal olnud numbri ja seejärel paluti öelda täpne protsendiline hinnang. Inimeste, kelle loosiratas peatus number 10 peal, mediaanhinnang oli 25%, aga nende, kelle loosiratas peatus 65 peal, mediaanhinnang oli 45%. See on klassikaline näide selle kohta, kuidas inimene "ankurdatakse" kinni esimesena saadud info külge või sellele infole väga lähedale.