Vikipeedia

Andres Kollist

Andres Kollist (sündinud 30. jaanuaril 1948 Tartus) on eesti keemik ja ühiskonnategelane.

Andres Kollist esinemas Balti keti 30. aastapäeval Vabaduse väljakul
Foto: Ave Maria Mõistlik, 23. august 2019
Andres Kollist kõnelemas avaliku omandi manifesti allakirjutamisel Rahvusraamatukogus, 19. oktoober 2017

Elukäik muuda

Kollist on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna orgaanilise keemia erialal 1971. aastal.

Pärast seda on ta töötanud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudis ja hiljem Keemia Instituudis, kus tegeles peamiselt merebioloogia uurimisega.[1] 1981. aastal kaitses ta väitekirja ja sai keemiateaduste kandidaadi kraadi. Ta on saanud ELKNÜ teaduspreemia (1980. aastal, retsensendid Endel Lippmaa ja Viktor Palm) ja Eesti NSV teaduspreemia (1985. aastal, kollektiivi koosseisus) [2].

Andres Kollist on avaldanud üle 50 teadusartikli, põhiliselt punavetikatest geelistuvate polügalaktaanide eraldamise, uurimise ja kasutamise kohta. Tema juhtimisel loodi Teaduste Akadeemia Keemia Instituudis geelistuvate polügalaktaanide uurimise töörühm, organiseeriti agaroosi katsetootmine ning töötati välja terve rida biosorbente valkude, nukleiinhapete ja polüsahhariidide uurimiseks ja fraktsioneerimiseks. [3]

Ta on olnud Barentsi, Valge, Tšuktši, Ohhoota, Jaapani, Araali, Kaspia ja Musta mere, Läänemere ning Vaikse ookeani äärde teadusekspeditsioonide organiseerijaid. [4] Kollist oli 1980. aastal Tšuktšimaale toimunud VI noorteadlaste kompleksekspeditsiooni ülem. 2000. aastatest alates on Kollist olnud kaasautor geelistuvate polügalaktaanide struktuuri käsitlevatele artiklitele.[5]

Alates 2003. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktorina. Ühtlasi on ta alates 2011. aastast Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi ühe objekti, Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaali E-varamu[6] eestvedaja.

Ühiskondlik tegevus muuda

Eesti taasiseseisvumise algusaegadel alustas Kollist aktiivset ühiskondlikku tegevust.

1990. aastatel tegeles rahvastiku ja rände küsimustega.

2000. aastate teisel poolel on tema eestvedamisel välja arendatud ja avatud Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal E-varamu (www.e-varamu.ee). Varasemast on Kollistil kogemused selliste suurte infosüsteemide kujundamisel ja arendamisel nagu Eesti passi register, ID-kaart, X-tee.

Ta osales Eestimaa Rahvarinde, selle poliitiliste reformide toimkonna ja poliitilise analüüsi keskuse tegevuses.

1991. aastast kuulub Kollist Eesti Keskerakonda, olles selle asutajaliige. Ta on algatanud 1989. aastal immigratsiooniseaduse väljatöötamise [7].

Aastatel 1989–1993 oli Kollist Tallinna Linnavolikogu liige, volikogu migratsioonikomitee esimees ja eestseisuse liige. 1990–1994 oli ta Migratsiooniameti ning 1995–2000 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor, ühtlasi ka Eesti Migratsioonifondi esimees. Alates septembrist 2008 on ta taas Tallinna Linnavolikogu liige. 2008–2013 juhtis ta volikogu keskkonnakomisjoni, alates 2013. aastast juhib volikogu innovatsioonikomisjoni.

2009. aastast Sihtasutuse Tallinna Televisioon nõukogu liige.[8][9]

1992. aastal juhtis ta Abhaasia eestlaste päästeoperatsioone. [10] Aastatel 1990–1993 osales ta Eesti – Nõukogude Liidu ja Eesti-Vene ning 1997–2000 Eesti – Euroopa Liidu läbirääkimistel.[11] 1990–2000 oli Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee Migratsioonikomitee (CDMG) liige, 1996–2000 CDMG büroo liige. 1999. aasta lõpul esitas ta siseminister Jüri Mõisale Eesti ID-kaardi kontseptsiooni.

1974. aastast on A. Kollist Tallinna Teadlaste Maja liige, selle noortekomisjoni esimees 1974–1980 ja nõukogu aseesimees alates 2006. aastast. Ta oli üks Polaarklubi asutajaid aastal 1988 ja alates 2023. aasta oktoobrist on klubi president. Ta oli 12.–13. aprillil 1996 toimunud Kolmanda Rahvusliku Kasvatuse Kongressi korraldajaid [12].

A. Kollist on avaldanud ajakirjanduses (Postimees, Looming, Õpetajate Leht, Tegelikkuse Keskus, Eesti Päevaleht, Lennuk, Arvutid ja Andmetöötlus, Luup) artikleid migratsiooni, rahvastikuprobleemide ja eestluse kohta, aga ka raamatukogunduse teemadel[13].

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 12 häält ning ei osutunud valituks.

Vastuolu muuda

2000. aasta jaanuaris vabastas siseminister Tarmo Loodus Kollisti Migratsiooniameti peadirektori ametikohalt. Kollist ennistati Tallinna Linnakohtu otsusega ametisse, kuid ta lahkus omal soovil peadirektori ametikohalt ja samuti Migratsioonifondi juhi ametist.

2001. aastal selgus, et Kollist oli sõlminud ebaseadusliku deposiitlepingu, mille kohaselt oli Migratsioonifondile jäänud laekumata 1,8 miljonit krooni. Ta tunnistas ennast süüdi ja vastavalt Tallinna Linnakohtu otsusele mõisteti talle karistuseks trahv 29 930 krooni [14].

28. jaanuaril 2002 asendus Mart Laari teine valitsus Siim Kallase valitsusega. Vahetus ka Migratsioonifondi juhtkond. Koostöös fondi uute juhtidega saavutas Andres Kollist kahe kuuga deposiitlepinguga laenatud 1,8 miljoni krooni suuruse laenusumma tagastamise koos intressidega Migratsioonifondile.

Töö raamatukogunduse alal muuda

20. novembril 2003 valiti Andres Kollist Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktoriks. 2008. aastal valiti ta teiseks ametiajaks samale ametikohale tagasi. Raamatukogu direktorina kuulub ta Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutseva Teadusraamatukogude Nõukogu koosseisu ja on selle esimees. 8. septembril 2009 valiti ta nõukogu esimeheks. Samuti kuulub ta raamatukogu direktorina mittetulundusühingu Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET) juhatusse. Tema osavõtul on saavutatud Eesti teadusraamatukogusid edendava meetme "Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp)" kandmine Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardile. 2016. aastal avati Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu e-teadusraamatukogu ETERA (www.etera.ee) ja Eesti mäluasutuste ühisotsingu portaal E-varamu (www.e-varamu.ee).

Muud töökohad muuda

Aastatel 2000–2001 oli Andres Kollist Audentese Kõrgema Ärikooli rektor, 2001. aastal professor. 2002–2003 oli ta Eesti Informaatikakeskuse direktori asetäitja ja tegeles andmevahetuskihi X-tee arendamisega. 2004. aastast on ta Tallinna Ülikooli senati liige, 2006. aastast senati majanduskomisjoni esimees. 2006. aastal kandideeris ta kõrvuti Rein Rauaga Tallinna Ülikooli rektoriks.

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Elektriinsener ja õppejõud Johannes Theodor Kollist on Andres Kollisti isapoolne vanaisa; zooloog ja hüdrobioloog Heinrich Riikoja on tema emapoolne vanaisa; metsateadlane Peeter Kollist isa; biokeemik Hannes Kollist poeg, bioloog Triin Vahisalu tütar ja bioloog Katri Ling õde [4]. Kollisti vanaisad Johannes Theodor Kollist ja Hendrik Riikoja osalesid Vabadussõjas. Kollist on ka kunstikollektsionäär.[1]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2008. Vaadatud 1. aprillil 2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "OMLpK" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  2. ↑ Andres Kollist Eesti Teadusinfosüsteemis  
  3. ↑ Truus, K; Vaher, M. (2003). Research of algal polysaccarides and related natural compounds in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Scienves. Chemistry, 52(1), 20–37.
  4. ↑ 4,0 4,1 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005
  5. ↑ [1]
  6. ↑ http://www.e-varamu.ee
  7. ↑ "Aeg on luua Eesti NSV Migratsioonitalitus", Rahva Hääl, 30. aprill 1989
  8. ↑ Sihtasutuse Tallinna Televisioon asutamine ja selle põhikirja kinnitamine 28.05.2009. Tallinna Õigusaktide andmebaas.
  9. ↑ Sihtasutuse Tallinna Televisioon nõukogu liikmete määramine 28.06.2012. Tallinna Õigusaktide andmebaas.
  10. ↑ "Kodakondsus- ja Migratsiooniameti aastaraamat: institutsiooni ajalugu aastail 1989–2008", Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, 2008
  11. ↑ "Teine tulemine II. Välisministeeriumi taasloomise lugu", Välisministeerium, 2008
  12. ↑ "Kolmas rahvusliku kasvatuse kongress. XXI sajandi rahvuslik Eesti. Ettekannete ja sõnavõttude kogumik", toimetanud Sven Maanso, 1996
  13. ↑ "Majata maja lugu", koostanud Elsa Pajumaa, Tallinna Teadlaste Maja, 2006.
  14. ↑ [2]
  15. ↑ [3]

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andres_Kollist&oldid=6633431"