Anaeroobne glükolüüs
Anaeroobne glükolüüs on anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat.
Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppsaaduseks on kas piimhape või etanool.
Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid muuda
Anaeroobse glükolüüsi esimeseks reaktsiooniks on rakku toodud glükoosi fosforülatsioon glükoos-6-fosfaadiks. Ensüümiks on heksoosi kinaas ja reaktsiooni käigus eraldatakse ATP molekulilt üks fosfaatrühm, mille tulemusena tekib ADP.
Seejärel muundatakse glükoos-6-fosfaat fruktoos-6-fosfaadiks. Seda reaktsiooni katalüüsib ensüüm fosfoglükoosi isomeraas.
Ensüümi fosfofruktoosi kinaas vahendusel tekib järgmise etapina fruktoos-1,6-bisfosfaat. Reaktsioonil kasutatakse ka ATP-d, millelt eraldatakse jälle üks fosfaatrühm.
Fruktoos-1,6-bisfosfaadist võib tekkida kaks ühendit: dihüdroksüatsetoonfosfaat (ensüümiks fruktoos-1,6-bisfosfaadi aldolaas) ja glütseeraldehüüd-3-fosfaat. Kuna glükolüütiliselt on lõhustatav glütseeraldehüüd-3-fosfaat, siis seetõttu muudetakse dihüdroksüatsetoonfosfaat trioosfosfaadi isomeraasi vahendusel samuti glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks.
Seejärel oksüdeerib glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas glütseeraldehüüd-3-fosfaadi 1,3-bisfosfoglütseraadiks.
Pärast seda toimub fosfoglütseraadi kinaasi vahendusel fosfaatgrupi ülekanne ADP-le ning tekivad ATP ja 3-fosfoglütseraat.
Anaeroobse glükolüüsi 8. reaktsioonis viiakse fosfoglütseraadi mutaasi vahendusel fosfaatrühm 2. asendisse ja tekib 2-fosfoglütseraat.
2-fosfoglütseraat muundatakse enolaasi toimel fosfoenoolpüruvaadiks.
Püruvaadi kinaasi vahendusel muutub fosfoenüülpüruvaat püruvaadiks.
Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi vahendusel laktaadiks.
Märkus. Eespool esitatud reaktsioonivõrrandites tähistab P fosforhappejääki.