Ambelau

See artikkel räägib saarest ja allringkonnast Maluku saarestikus; allringkondade kohta Kalimantanil Sintangi ja Melawi regentkonnas vaata artikleid Ambalau allringkond (Sintang) ja Ambalau allringkond (Melawi); seda piirkonda asustava rahva kohta vaata artiklit ambelaud

---

Ambelau ehk Ambalau on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestiku koosseisus olevas Maluku saarestikus Banda meres Manipa väina lõunasuudme lähedal, 20 km või 16 km Buru saarest kagus. Ambelau geograafilised koordinaadid on 3°52' S, 127°12′E.

Sellel kaardil on Ambelau näha Buru saarest kagus.

Saare pindala on 306 km².

Elanike arv on 9600 (2009). Rahvastiku tihedus on 31 in/km².

Loodus

Rannajoon ja kuju

Saar on ligikaudu ovaalse kujuga, ainult kaguosas on väike väljasopistus. Rannajoon on vähe liigestatud.

Saare läbimõõt on umbes 10 km.

Geoloogiline ehitus

Ambelau on vulkaaniline saar. Domineerivad Kainosoikumi settekivimid.

Pinnamood

Pinnamood on üldiselt mägine. Suurim kõrgus merepinnast on 608 m. Mägedel on järsud nõlvad.

Tasased on ainult rannikuribad saare lõuna- ja idaosas.

Meri

Merevesi on ranna ja korallide vahel väga selge.

Vulkaan ulatub 4000 m sügavuseni.

Elustik

Suur osa saarest, eriti mägedes, on kaetud troopilise vihmametsaga. Taimestik ja loomastik on väga liigirikkad. Seal elutsevad muu hulgas punakülg-nestepapagoi, ruugepea-nestepapagoi ja prill-nestepapagoi, mets-jäälind ning põualibliklase Hebomoia glaucippae alamliik Hebomoia glaucippae kazukoae.

Ambelaul on korallrahud, korallkalad ning laiad ja paksud mangroovid (eriti Siwari ja Elara küla alal).

Maavärinad

Ambelau paikneb seismiliselt aktiivsed tsoonis. Viimane maavärin oli augustis 2006. See oli 5,9-magnituudiline maavärin, mille epitsenter oli 45 km Ambelaust lõunas.

Haldus

Saar kuulub Maluku provintsi Lõuna-Buru regentkonda ja moodustab Ambelau allringkonna.

Kuni 1999. aastani kuulus saar Kesk-Maluku regentkonda. Siis eraldati seadusega nr 46 sellest Buru regentkond ja saarest moodustati selle koosseisus Ambelau allringkond. Aastal 2008 jaotati regentkond Buru regentkonnaks ja Lõuna-Buru regentkonnaks ning Buru allringkond läks viimase koosseisu.

Ringkonna halduskeskus on Walua.

Ringkond jaguneb 7 halduslikuks külaks (desa), mille halduskeskused kannavad sama nime: Kampung Baru, Lumoy, Masawoy, Selasi, Siwar, Ulima ja Elara.

Saarel on võim allringkonna peal, traditsioonilistel pealikel (lalupatu), külavanematel (raja) ja mošee imaamil.

Rahvastik

Elanike arv ja sooline koosseis

Elanike arv on 9600 (2009). Rahvastiku tihedus on 31 in/km².

2009. aasta juunis oli Ambelaul umbes 9590 ealnikku. Nad jagunesid halduslike külade vahel nii:

• Siwar 1172 (610 meest, 562 naist, 217 perekonda)
• Selasi 1174 (590 meest, 584 naist, 160 perekonda)
• Elara 2610 (1284 meest, 1326 naist, 403 perekonda)
• Lumoy u 950 (u 450 meest, u 500 naist, u 175 perekonda)
• Masawoy 838 (437 meest, 401 naist, 168 perekonda)
• Ulima 1407 (697 meest, 710 naist, 271 perekonda)
• Kampung Baru 1442 (726 meest, 716 naist, 276 perekonda)

Etniline koosseis

Põhiosa rahvastikust moodustavad põliselanikud ambelaud.

Saarel elab ka teistelt Maluku saartelt ning Sulawesilt (põhiliselt bugid) ja Butonilt sisserännanuid ning jaavalasi. Viimased on saarele asunud Hollandi koloniaaladministratsiooni poolt 1900. aastatel ning Indoneesia võimude poolt 1950.–1990. aastatel korraldatud ümberasustamisaktsioonide raames.

Ambelau kogukonnad jagunevad põliselanike ja tulnukate kogukondadeks.

Keeled

Rahvastevahelise suhtlemise keel on indoneesia keel, mida kõnes valdab suur osa saare täiskasvanud elanikest. Olmes kasutatakse kohalikke keeli ja murdeid, eelkõige ambelau keelt.

Religioon

Ambelau elanikud on põhiliselt islamiusulised (sunniidid). Saarel on mošee. On mõned kristlased. Osa saare elanikke järgib põlisusku.

Asustus

Asustus on koondunud rannikule. Suuremad asulad on Walua (Waelua, Wailua) põhjarannikul ja Elara lõunarannikul.

Varem olid külad sisemaal mägedes.

Pela ja sasi

Saarel on erisuhted (pela) Nusa Lauti saarega.

Sasi on tavaõigus.

Maa-sasi puudutab metsavarade (puit ja rotang) ning põldude ja istanduste (kookos, nelk, kakao ja muskaatpähkel) kasutamist. Maa-sasi kehtib kõigis külades.

Mere-sasi keelab kima (rõõneskarp Tridacna), lola (tigu Trochus niloticus), meripurade ja kümnejalaliste püüdmise ja söömise. Mere-sasi kehtib Siwari külas (kümnejalaliste kohta) ning Ulima ja Masawoy külas (kõigi nimetatute kohta). Selle asemel püütakse ja süüakse tuunikala ja korallkalu. Nimetatud saadusi võivad püüda ja süüa nende külade elanikud, kus see sasi ei kehti.

Majandus

Enamik elanikke elatub põlluharimisest ja istandustest. Põllumajanduslikku maad on vähe. Mäenõlvadel on nelgi-, kookose-, kakao- ja muskaatpähkliistandused. Põhitoiduaine on saago. Kasvatatakse ka maisi ja bataati. Enamikul saarest on põlluharimine, sealhulgas naabersaartele omane riisikasvatus, mägise maastiku ja kivise mulla tõttu väga raske. Peale selle kipuvad rohked babirussad põlde laastama. Osa põllumajandustoodangut müüakse Buru saarele.

Toiduks püütakse ka merest kala, eriti Masawoy ja Ulima külas. On ka kalureid, kes viivad värsket kala Buru saarele, põhiliselt Namlea turule, või vahetavad kohalike elanikega muude kaupade vastu. Põhiline püügikala on tuun.

Bartutui tuletorn

Saare lõunatipus Bartutui neemel on Bartutui tuletorn, mis tähistab lõunapoolset ligipääs Nuru saare ja Serami vahelisele Manipa väinale. See on 40 meetri kõrgune valge karkasstorn hoone katusel. Tuletorni fokaaltasand on 116 m kaugusel. Iga 10 sekundi tagant on kolm valget sähvatust.

Haridus

Ambelau saarel on võimalik saada põhikooliharidus (üheksa klassi).

Vaata ka

• Elara mägi
• Barsula neem
• Bartutui neem
• Burame neem
• Ambelau nõgu

Välislingid

• Ronggeng, rahvatants.
• Reisiblogi ja fotod
• Local Fisheries Management: Some Practices in Indonesia, lk 26–34