Alur Reinans
Sven Alur Reinans (1. jaanuar 1932 Tallinn – 12. november 2010 Tallinn) oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik, sotsioloog ja kunstikoguja.
Põgenenud koos vanematega 1944. aastal Rootsi, naasis ta Eestisse pärast Eesti iseseisvuse taastamist[1]. Aktiivse kultuuritegelase suureks kireks oli kunstiteoste kogumine.[2] Eriti paelusid teda Eesti alal valminud kunstipärased hõbetööd, mida ta aastakümnete jooksul ostis kokku peamiselt Rootsis oksjonitelt ja antiigiäridest.[2] Nii tekkis kunstikogu, milles on esindatud mitte ainult suuremate keskuste, nagu Tallinna ja Tartu, vaid ka paljude teiste linnade, nagu Narva, Pärnu, Rakvere ja Haapsalu meistrite looming.[2]
2012. aastal kinkis Alur Reinansi perekond kunstikogu Eesti Kunstimuuseumile. Kogu koosneb paarisajast Eestis 17.–20. sajandil valminud hõbetööst.[2] Kuna Reinans kogus suurte luksusesemete kõrval ka lihtsamaid hõbedast lauanõusid ja tarbeesemeid, annab tema terviklik kogu ülevaate eri tüüpi esemetest, mida on aegade jooksul Eestimaal hõbedast valmistatud.[2]
Oluline täiendus Eesti Kunstimuuseumi Eduard Wiiralti tööde kogule oli valik eesti graafiku sõjajärgsest loomingust, mis illustreerivad kunstniku loomingulisi otsinguid tema viimasel eluperioodil.[2] Kingituse hulgas jõudsid muuseumi kogudesse ka paarkümmend lehte 18.–19. sajandi baltisaksa Estica-teemalisest graafikast, kus on peamiselt kujutatud eestlasi rahvariietes.[2]
Ta valiti 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Alur Reinans oli Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi asutajaliige.[2]