Allohvitser
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2010) |
Allohvitser on sõjaväe nooremjuhi (alljuhi) karjäärimudel, sõjaväeline staatus ja teenistuslik vahelüli ohvitseride ja sõdurite vahel. Kutsutakse ka kujundlikult "armee selgrooks".
Allohvitseri kutse ja ülesanded muuda
Allohvitseri kutse ja karjääri põhimõte on saavutada vajalikud oskused ja teadmised ning saada (areneda) heaks spetsialistiks praktilise teenistuse käigus. Allohvitser võib olla spetsialist näiteks järgmistes valdkondades:
- sisekord ja kasvatustöö,
- teatud ala väljaõpe,
- tehnika, varustus ja relvastus,
- administratiivtöö ja asjaajamine.
Allohvitsere valitakse tavaliselt teenistuse käigus tublimate ja motiveeritumate sõdurite hulgast. Tänu paljude vajalike teadmiste ja oskuste omandamisele elu- ja teenistuskogemusega on allohvitseri väljaõpe märkimisväärselt väiksema mahuga ohvitseri omast. Allohvitseri väljaõppe eesmärgiks on anda vajalikud baasteadmised ja oskused, mida ta edasise teenistuse käigus kogemuste abil ja iseseisva enesetäiendusega edasi arendab.
Allohvitseride ülesandeks on ühtlasi nõustada ohvitsere-ülemaid praktilistes küsimustes. Selleks rühmitatakse allüksusi juhtivate ohvitseride ametikohad tavaliselt vastava teenistuskogemusega allohvitseride ametikohtadega. Näiteks kui kompaniiülema tavaametikoht on kapten, siis kompanii juhtkonnas on ka allohvitserist kompaniiveebel vanemveebli tavaametikohal. Rühmaülema tavaametikoht on näiteks leitnant ja tema asetäitja, allohvitserist rühmavanema, tavaametikoht on veebel.
Allohvitseri staatuse ja auastmete kujunemisest muuda
Allohvitseri staatuse lähteks loetakse tavaliselt kodusõda Ameerikas. Üksuste juhtideks said tuntud või mõjukad isikud, kellele anti vastava komisjoni otsustega ka vastav ohvitseri auaste. Paljud vastavad isikud ei olnud siiski kõigis militaarelu küsimustes väga pädevad ja võtsid enda alluvusse teenistusse appi mitteametlikke komisjoni kinnituseta ohvitsere (non-commissioned officer ehk NCO), kes tundsid lähemalt sõjaväe elu ja oskasid väljaõpet ning teenistust paremini korraldada.
Seersandi auaste tuleneb ladina keelest – serviens – "see, kes teenib", üle võetuna prantsuse keelde Sergent ja sealt edasi inglise keelde Sergeant. Oli laialt kasutusel näiteks juba Ameerika kodusõja päevil. Seersandiauastet loeti algul pigem sõduri auastmeks, kuid hiljem, koos allohvitseri staatuse kujunemisega, on saanud üheks põhiliseks rahvusvaheliseks allohvitseriauastmeks.
Euroopas Preisimaal on kujunenud veltveebli (veebli) auaste. Feldweibel´i sõjaväelisest seisusest on täpsemaid andmeid 18. sajandist. Selle seisuse esindajad olid vahelüliks ohvitseride ja sõdurite vahel ning pidid neid kasvatama ja treenima. Sõna Feld tähistab saksa k väli- või maastikutegevust ja weiben kangastelgedel kudumist ja edasi-tagasi "hekseldamist", mis kujundlikult näitab veebliameti iseloomu alluvate drillimisel. Samas kujunesid välja ka tagalateenistuse veeblid, keda kutsuti Hurenfeldweibel (die Hure – hoor; tagalatöödel oli abiks ka palju naisi...), kelle ülesandeks oli vooride teenistuse korraldamine. Umbes 19. sajandi lõpus mindi üle nimekujule Feldwebel, ja 20. sajandi algul loodi vastavaid eesliitega auastmeid juurde.
Vahtmeister (saksa Wachtmeister) oli Venemaa keisririigi armee ratsaväes, hobustega varustatud suurtükiväes allohvitseri kõrgeim auaste ja selle auastmes sõjaväelane, samuti teiste riikide sõjaväepolitseis (sandarmeerias)
Portupee-junkur, oli Venemaa keisririigi armees aastatel 1798–1865, aadlike seast pärit allohvitseride auaste, mis oli ühe astme võrra ülem kui praporštšik ja junkur; aastatel 1865–1880 oli portupee-junkur junkrukooli lõpetanute auaste kuni ohvitseriauastme saamiseni; aastatel 1867–1917 oli junkur sõjaväekoolide allohvitseride, mis jaotusid omakorda vanem- ja nooremjunkruteks.
Junker, oli aastatel 1802–1859 Venemaa keisririigi armees aadlike seast pärit allohvitseride auaste ratsaväes, suurtükiväes ja jäägripolkudes (vastas alampraporštšikule jalaväeväeosades), aastatel 1859–1869 auaste kõigis sõjaväeliikides; aastal 1863–1917 sõjaväekooli või junkrukooli kasvandiku/õppuri auaste, samuti pärast I maailmasõja algust moodustatud praporštšikukooli õppuri auaste; 19. sajandi alguses auaste sõjamerelaevastikku astunud vabatahtlikul.
Portupee-praporštšik, oli Venemaa keisririigi armees aastatel 1798–1859, aadlike seast pärit allohvitseride auaste, mis oli ühe astme võrra ülem kui alampraporštšik (подпрапорщик).
Horunži oli nooremohvitseri auaste Venemaa armee kasakavägedes, alates 18. sajandist.
Allohvitseriauastmed Eesti kaitseväes muuda
Eesti kaitseväe allohvitseriauastmete hierarhiline süsteem on tuletatud peamiselt Preisi traditsioonist teatud inglise-prantsuse sugemetega. Auastmete arvu ja nimetusi on aegade jooksul muudetud ja mugandatud. Näiteks kuni 1930. aastate lõpuni olid allohvitseriauastmeteks Eesti sõjaväes vaid veltveebel (kompaniiveebel), vanemallohvitser (rühmavanem) ja nooremallohvitser (jaoülem). Vahetult enne okupatsiooniaja algust kinnitati enamuses tänapäevaselegi sarnanevad nimetused ja süsteem.
Allohvitser on sõjaväe noorem juht, kes on omandanud vastava sõjalise ettevalmistuse väiksemate üksuste juhtimise ja väljaõppe alal, või sõjaväe ametimees, kes on omandanud nõutavad teadmised ja oskused teenimiseks vastavatel ametikohtadel. [Allohvitseride ja sõdurite teenistuskäigu seadlus (RT 1939, 24, 182 § 7)]
Kaitseväe allohvitseriauastmed jagunevad vastavalt teenistusajale ja haridusele:
Samuti vastavalt ülesannetele ja haridusele:
- riviallohvitserid. Osalevad tavaliselt allüksuste ja üksuste juhtimises või väljaõpetamises. Näiteks staabi operatiivallohvitser, lahinguõppe instruktor, rühmavanem, jaoülem;
- erialaallohvitserid. On tavaliselt oma valdkonna spetsialistid, kes on omandanud kaitseväeteenistuses vajalikud erialased teadmised sageli tsiviilkoolitussüsteemis ega osale tavaliselt juhtimises ega väljaõppes. Näiteks meedik, autolukksepp, varustaja, finantsist.
Igal auastmel on oma traditsiooniline pädevustase allüksuste-üksuste juhtimissüsteemis. Järgnev näidis on maaväepõhine.
Vanemallohvitserid:
- ülemveebel (OR-9) – diviisi või väeliigi staap
- staabiveebel (OR-9) – pataljoni tase / brigaadi staap
- vanemveebel (OR-8) – kompanii tase / pataljoni staap
- veebel (OR-7) – rühma tase
- nooremveebel (OR-6) – (kaadri-)jagu
Nooremallohvitserid:
| Auaste | Ajateenija | Reservväelane | Kaadrikaitseväelane |
|---|---|---|---|
| vanemseersant (OR-5) | – | rühmavanem | jaoülema abi / pooljao ülem / grupi ülem |
| seersant (OR-4) | jaoülem / rühmavanem / aspirant | jaoülem / spetsialist | lahingupaari vanem / pooljao ülem / grupi ülem |
| nooremseersant (OR-4) | jaoülem / spetsialist | jaoülem / spetsialist | lahingupaari vanem |
Allohvitseriauastmed USA relvajõududes muuda
USA relvajõududes eristatakse nooremallohvitsere ja vanemallohvitsere (Senior Non-Commissioned Officer, merejalaväes Staff Non-Commissioned Officer)
Vanemallohvitserid:
| Auaste | Maavägi | Merevägi | Merejalavägi | Õhuvägi |
|---|---|---|---|---|
| E-9 (OR-9) (4) | Senior Enlisted Advisor to the Chairman1) | |||
| E-9 (OR-9) (3)2) | Sergeant Major of the Army | Master Chief Petty Officer of the Navy | Sergeant Major of the Marine Corps | Chief Master Sergeant of the Air Force |
| E-9 (OR-9) (2) | - | Fleet/Force Master Chief Petty Officer3) | - | - |
| E-9 (OR-9) (2)4) | Command Sergeant Major | Command Master Chief Petty Officer | Sergeant Major5) | Command Chief Master Sergeant |
| E-9 (OR-9) (1) | Sergeant Major | Master Chief Petty Officer | Master Gunnery Sergeant5) | Chief Master Sergeant |
| E-8 (OR-8) (2) | First Sergeant6) | - | First Sergeant5) | - |
| E-8 (OR-8) (1) | Master Sergeant | Senior Chief Petty Officer | Master Sergeant5) | Senior Master Sergeant |
| E-7 (OR-7) | Sergeant First Class | Chief Petty Officer | Gunnery Sergeant | Master Sergeant |
| E-6 (OR-6) | -7) | -7) | Staff Sergeant | -7) |
1) On relvajõudude kõige kõrgeim allohvitseri auaste, auastmes saab korraga olla ainult üks isik. Auastmesse nimetab staabiülemate komitee esimees (Chairman of the Joint Chiefs of Staff) mistahes väeliigist.
2) Vastava väeliigi kõige kõrgeim allohvitser, auastmes saab korraga olla ainult üks isik. Auastmesse nimetab vastava väeliigi staabiülem.
3) Auastmesse nimetab vastava laevastiku (Fleet) või allüksuse (Force) ülem.
4) Oma üksuse kõrgeim allohvitser.
5) Gunnery Sergeant valib, kas ta ülendatakse Master Sergeantiks või First Sergeantiks. Master Sergeanti saab hiljem ülendada Master Gunnery Sergeantiks ja First Sergeanti Sergeant Majoriks.
6) Ajutine auaste, antakse Master Sergeanti nimetamisel auastet eeldavasse ametisse.
7) Vastav auaste on nooremallohvitseri auaste.
Nooremallohvitserid:
| Auaste | Maavägi | Merevägi | Merejalavägi | Õhuvägi |
|---|---|---|---|---|
| E-6 (OR-6) | Staff Sergeant | Petty Officer 1st Class | -1) | Technical Sergeant |
| E-5 (OR-5) | Sergeant | Petty Officer 2nd Class | Sergeant | Staff Sergeant |
| E-4 (OR-4) | Corporal2) | Petty Officer 3rd Class | Corporal | -3) |
1) Vastav auaste on vanemallohvitseri auaste.
2) On samal kohal Specialistiga, mis on sõduri auaste ja ei oma allohvitseri võimu.
3) Vastav auaste on sõduri auaste, ei oma allohvitseri võimu.