Aleksei Allik
Aleksei Allik (9. oktoober 1853 Kõrkküla, Mõnnuste vald – 24. mai 1932 Rinsi, Muhu) oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, praost.
Eluloolisi andmeid muuda
Ta sündis 9. oktoobril 1853 Saaremaal Kärla kihelkonnas Mõnnuste vallas Kõrkkülas vabadik Varfolomei Alliku ja Ekateriina Alliku (sünd Kohu) peres, õppis Mõnnuste kihelkonnakoolis aastatel 1863–1866, lõpetas Balti Õpetajate Seminari 16. juunil 1873 ja Riia Vaimuliku Seminari eksternina 16. juunil 1886.
Aleksei Allik oli Muhu-Hellamaa karskusseltsi “Kevade” asutaja ja esimees aastatel 1901–1916, Muhu Põllumaaseltsi tegevliige aastatel 1908–1914, Hellamaa Tarbijate Ühisuse liige ja laekur aastatel 1908–1915. Ta on avaldanud vaimuliku sisuga brošüüre, tekste ja luuletusi, oli ka ajakirja Usk ja Elu korrespondent. Saaremaa praost aastatel 1924–1929.
Ülempreester Aleksei Allik suri 24. mail 1932 Muhumaal Rinsis ja maeti Rinsi kalmistule.[1]
Vaimulikupühitsused muuda
- pühitseti diakoniks 13. juulil 1880 Võru Suurkannataja Ekaterina kirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Filareti poolt[2]
- pühitseti preestriks 8. novembril 1886 Võru Suurkannataja Ekaterina kirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Filareti poolt
- pühitseti ülempreestriks 18. märtsil 1921 Muhu-Hellamaa Peetruse ja Pauluse kirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri poolt[3]
Kiriklikud autasud muuda
- puusaehe (nabedrennik) 1892
- peaehe 1896
- kamilavka 1909
- Aleksander III hõbemälestusmedal 1907
Teenistuskäik muuda
Köster-koorijuhina muuda
Diakonina muuda
Preestrina muuda
Isiklikku muuda
Aleksei Alliku abikaasa oli Maria Allik (Orlova) (1857–1931), nende lapsed: Olga Bobkovskaja (sünd Allik) (1881–1948); Vladimir Allik (1883–1938); Sinaiida Podekrat (sünd Allik) (1884–1971); Konstantin Allik (1886–1958); Raissa Lirina-Hausvalter (sünd Allik) (1888–1940); Ksenja Ristkok (sünd Allik) (1890–1941); Evgenia Raavel (sünd Allik) (1892–1976); Antonina Anufriev (sünd Allik 1896).