Aleksander Georg von Stryk
Aleksander Georg von Stryk (26. aprill 1831 Polli mõis,[1] Karksi kihelkond – 21. oktoober 1901 Viljandi) oli baltisaksa päritolu õpetaja ja filantroop.
Aleksander Georg sündis pimedana. Puudega lapsele leiti õppimisvõimalus algul Saksamaal Hannoveris. Hiljem õppis ta Viljandis Gustav Max Schmidti eragümnaasiumis. Koolitööd tehti temaga ettelugeja abil. Õpingutel Tartu Ülikooli usuteaduskonnas oli toeks vend Georg Filipp von Stryk (1833–1893), kes õppis samal ajal õigusteadust.[2]
1857. aasta mais sooritas Aleksander von Stryk Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksamid ja asus elama Viljandisse, kus ta pühendas end heategevusele ning usuõpetuse ja saksa keele õpetamisele. Esimesed töökohad olid Paulina Martensi eraelementaarkool (1857–1870) ja linna tütarlastekool (1857–1864).[3] Edaspidi jõudis ta õpetada kõigis Viljandi koolides.[4] Aleksander von Stryk austas oma emakeelt, kuid ei pidanud eesti keelt halvemaks ja kasutas seda õpetamisel.[5] Tema kasvandike hulgas oli Johan Laidoner, kellele ta õpetas prantsuse ja ladina keelt.[1]
1863. aastal asutas ta vaeste erakooli, mille ülalpidamiseks maksis aastas 400 rubla; linna abi ulatus 120 rublani. Kool oli kohustusliku õppemaksuta. Kooli hea taseme tõttu õppisid seal ka jõukamate perede lapsed.
1890. aastal kujundas ta kirikukoolist uue eraalgkooli, mis asus Liivimaa Maagümnaasiumi kõrval, Uueveski tee 3.[6] 1896.–1903. aastani oli kooli juhataja Mihkel Kampmaa.[3]
Alles 69-aastaselt loobus Aleksander von Stryk 1900. aastal õpetajatööst ning järgmisel aastal pärast lühikest haigust ta suri. Matusetseremooniat on nimetatud omal ajal üheks liigutavamaks ja suurejoonelisemaks Viljandis.[7] Tema põrm sängitati Riidaja mõisa kalmistule.[3]
Isiklikku muuda
Aleksander Georgi abikaasa oli Kuramaalt pärit Henriette Louise Amalie von Stryk (Lauenstein), pulmad peeti 20. detsembril 1881. Paar oli lastetu.[1] Nende elukohaks oli Viljandis Koidu 11a (Carl Robert Jakobsoni 35) elumaja.[8] Vanaduspäevad kavatseti veeta Riias,[9] sinna asus elama lesk, kes suri 1903. aastal.[1]
Pärand muuda
Aleksander Georg von Stryki heategevuse alus oli vanematelt päritud kapital. 17. juunil 1894 Viljandi notari Karl Rochlini juures tehtud testamendi järgi kuulus kogu tema vallas- ja kinnisvara, välja arvatud pärandimõisaga seotud õigused, tema abikaasale. Sellest varandusest maksti vastavalt surnu viimsele tahtele Viljandi evangeelsele luterlikule linnakirikule 20 000 rubla ning pimedate ja halvastinägijate hariduse ühenduse Riia Strasdenhofi pimedate instituudile 10 000 rubla. Selle erakordse annetuse toel hangiti Viljandi Jaani kirikule uus orel.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Wolf-Dietmar von Stryk (2008). Riidaja von Strykide perekonna põliskodu Liivi- ja Eestimaal 1562–1919–2003. Lk 127–129.
- ↑ Aldo Kals, "Pime usuõpetaja ja filantroop Alexander von Stryk" – Eesti pedagoogika ja kool 46: Õpetaja ja kooliajalugu. Tallinn, 1992. Lk 80–88.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Vaike Birk, "Pime usuõpetaja ja filantroop Alexander von Stryk". Sakala, 25.04.1998
- ↑ "Auu, kellel auu tuleb anda". Sakala. 18. september 1882.
- ↑ "Aleksander von Stryk †". Postimees. 9. oktoober 1901.
- ↑ Eerik Teder, "Koolikirjanik ja kirjandusloolane Mihkel Kampmaa". Sakala, 1. oktoober 1988
- ↑ "Aleksander Georg von Stryk †". Sakala. 16. oktoober 1901.
- ↑ Projektid Viljandi Muuseumi arhiivkogus 1890. ja 1895. aastast.
- ↑ "Rõõm ja kurbtus kaksik wennad". Sakala. 23. mai 1900.