Aleksander Arro
|
See artikkel on sõjaväelasest; fotograafi kohta vaata Aleksander Arro (fotograaf). |
Aleksander Arro (22. aprill 1898 Juuru vald (Juuru kihelkond), Harjumaa – 11. juuli 1935 Jägala) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Elukäik muuda
Lõpetas 1917. aastal Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli ning mobiliseeriti juunis sõjaväkke. Mõni kuu hiljem alustas õpinguid 2. Oranienburgi lipnikekoolis.
Pärast kooli laialisaatmist enamlaste poolt 1917. aasta detsembris tuli tagasi Eestisse. 26. veebruaril 1918 ilmus ta Eesti sõjavägede intendantuuri valitsusse, kus määrati raha-arveosakonna kirjutajaks. 1918. aasta kevadel saadeti intendantuur Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali. 18. jaanuaril 1919 asus teenistusse Tallinna kooliõpilaste pataljonis, kus täitis ametikohti instruktorist rooduülemani.
Vabadussõja järel lõpetas eksternina Sõjakooli ning ülendati lipnikuks. Komandeeriti seejärel Harju maakonna Rahvaväe ja Kaitseliidu ülema valitsusse, kus määrati spordiinstruktoriks. Õppis samal ajal Tallinna kolledžis, mille lõpetas 1923. aastal. Astus seejärel Tartu Ülikooli õigusteadust õppima, kuid õpingud katkesid 1928. aastal.
15. märtsil 1924 viidi üle lennuväerügementi, kus asus õppima õppejaoskonnas lendurvaatlejate kursusel. Ka lennuväerügemendis määrati ta spordiinstruktoriks. Aleksander Arro oli üks Tallinna garnisoni paremaid tennisiste ning kuulus Kalevi tenniseklubi juhatusse. Pärast lendurvaatlejate kursuse lõpetamist nimetati ta merelennu eskadrilli lendurvaatleja kohale. 1926.–1927. aastal õppis Sõjaväe Ühendatud Õppeasutustes alalisväe ohvitseride kursusel. 1. aprillist 1927 määrati eskadrilli nr. 5 lendurvaatlejaks. Alates 1928. aasta suvest töötas Lennukoolis fotoinstruktorina, 1. juulist 1930 lisandus sellele Lennukooli adjutandi kohuste täitmine.
1. augustil 1931 lõpetas ta eksternina lendurite kursuse ning kinnitati ka tema lenduri kutse. Samast päevast hakkas ta juhatama Lennukooli maapealse väljaõppe jaoskonda. Nädal hiljem vabastati ta adjutandi kohustest, 2. mail 1932 määrati lendur-instruktorite kursusele.
Aleksander Arro hukkus Valkla õppeväljal toimunud lennuõnnetuses, kui ta koos lendur Ernst Muruga sooritas laskeharjutust pardakuulipildujast. Lennuk läks umbes 200 m kõrgusel pöörisesse ning kukkus nina ees puruks, mõlemad lendurid hukkusid.
Auastmed muuda
- Lipnik 22.04.1920
- Nooremleitnant 24.02.1924
- Leitnant 25.11.1925
- Kapten 24.02.1931
Tunnustus muuda
- Vabadussõja mälestusmedal, 1922
- Läti sõjaväelenduri rinnamärk
- Poola sõjaväelenduri rinnamärk, 1932
- Kotkaristi IV klassi teenetemärk, 1935
Kirjandus muuda
- "Kaks lennuohwitseri hukkusid". Kaja, 12. juuli 1935, nr 162. Lk 1
- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011