Albrecht Mecklenburgist
Albrecht Mecklenburgist (saksa Albrecht von Mecklenburg; rootsi Albrekt av Mecklenburg), Mecklenburgi hertsogina Albrecht III (umbes 1338 – 31. märts või 1. aprill 1412) oli Rootsi kuningas aastatel 1364–1389 ja Mecklenburgi hertsog 1384–1412, Mecklenburgide dünastia Mecklenburg-Schwerini liinist.
Põhja-Saksamaa Mecklenburgi hertsogkonna hertsog Albrecht sai Rootsi kuningaks seetõttu, et eelmine, Norra ja Rootsi kuningas Magnus IV oli Ida-Rootsis ning eriti suure hansalinnadest pärit saksa elanikkonnaga aladel ülimalt ebapopulaarne. Nende ja hansalinnade toetusel tungiski Albrecht 1363. aastal Rootsi ning purustas Magnuse väed. Järgmisel aastal krooniti ta Stockholmis liitlaste ja Rootsi magnaatidest koosneva Rootsi Riiginõukogu toetusel kuningaks.
Kuid Lääne-Rootsis jäid temavastased meeleolud püsima ning kui ta tahtis 1389. aastal korraldada läänistatud mõisamaade reduktsiooni, kukutati ta Taani kuninganna Margrete I kaasabil. Ta kaotas Taani-Rootsi vägedele lahingu Åsle juures ja Albrecht oli kuni 1395. aastani vangis, kust ta vabanes pärast lubadust, et ta kas loovutab endiselt temale alluva Stockholmi linna või maksab suure lunaraha. Et Albrechtil ei olnud kuskilt raha võtta, pidi ta linna 1398. aastal loovutama. Albrechti vangisoleku ajal oli Mecklenburgi valitsejaks tema nõbu Stargardi hertsog Johann II.
Albrechti liitlasteks olid aga vitaalivennad, Hansa ja Saksa ordu, kes jätkasid Taani-vastast võitlust. Saksa ordul õnnestus enda võimu alla saada Ojamaa (Gotlandi) saar, mis anti nimeliselt Albrechti võimu alla. Taani sai selle tagasi alles 1408. aastal, kui maksis ordule ja Albrechtile suure rahasumma. Nii asendus Rootsi-Mecklenburgi unioon lõplikult Taanit, Rootsit ja Norrat ühendava Kalmari uniooniga. Albrecht säilitas aga kuni oma surmani võimu Mecklenburgi hertsogkonna üle.
| Eelnev Magnus IV |
Rootsi kuningas 1364–1389 |
Järgnev Margrete I |
| Eelnev Magnus I |
Mecklenburgi hertsog 1384–1412 kuni 1388 koos Albrecht IV-ga |
Järgnev Albrecht V |