Albert Pike
Albert Pike (29. detsember 1809 Boston – 2. aprill 1891 Washington) oli USA 33. astme vabamüürlane ja sõjaväelane.
Ameerika-Mehhiko sõja puhkedes astus Pike ratsaväkke. Buena Vista lahingus, kus 4500 USA sõdurit võitsid 23. veebruaril 1847 16 tuhande mehelist Mehhiko armeed, teenis Pike rühmaülemana.
1831 lahkus Pike kodust ja seikles kaks aastat Metsikus Läänes. 1833 asus ta elama Arkansase osariigi Little Rocki, kus hakkas kohalikule ajalehele Arkansas Advocate varjunime Casca all kaastööd tegema. Tema artiklid olid piisavalt populaarsed, nii et ta kutsuti ajalehe toimetusse tööle. Ta abiellus Mary Ann Hamiltoniga ja sai kaasavaraks osaluse ajalehes. 1835 oli ta juba ajalehe ainuomanik. Tema ajaleht propageeris Viigide Partei maailmavaadet, ehkki arkansaslased olid maailmavaatelt lõhestunud ja ebajärjekindlad.
Pärast sõda asus Pike 1853 elama New Orleansi, kus tegutses juristina, ja naasis 1857 Arkansasesse, kus kogus kuulsust orjuse pooldajana, kuid jäi Viigide Parteisse. Kui see erakond lagunes, astus ta Mittemidagiteadjate Parteisse.
1859 pakkus Harvardi ülikool Pike'ile audoktori kraadi, aga Pike keeldus.
Enne USA kodusõda oli ta setsessiooni vastu, aga kui sõda siiski puhkes, asus ta pooldama Konföderatsiooni. 1854 ütles ta, et Lõuna peaks jääma Põhjaga samasse riiki ja otsima temaga võrdsust, aga kui teda sunnitakse alamasse seisusse, on parem olla väljaspool liitu.
Pike pidas sageli läbirääkimisi indiaanlastega. Sõja alguses määras Konföderatsioon ta oma esindajaks indiaanlaste juures. Ta sõlmis nendega mitu lepingut, millest tuntuim on 1861 sõlmitud leping tšerokiide pealiku John Rossiga.
22. novembril 1861 ülendati Pike brigaadikindraliks. Ta koolitas Konföderatsiooni jaoks välja kolm indiaani rügementi. Need olid mehitatud "tsiviliseeritud hõimudest" pärit meestega, kelle lojaalsus Konföderatsioonile oli muutlik. Ta juhtis ise indiaaniüksusi Pea Ridge'i lahingus 7.–8. märtsil 1862.
Pärast lahingut süüdistati Pike'i, et tema sõdurid olevat vaenlasi skalpeerinud. Selle kohta polnud mingeid tõendeid, kuid Pike läks erru.
Pike on ainus lõunaosariikide sõjaväelane või riigitegelane, kellele on Washingtonis skulptuur püstitatud.