Ajukelme
Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.[1]
Ajukestade täpne piiritlus pole tänapäeval selge, kuna eristatakse peaaju kestasid ja seljaaju kestasid. Peaaju kestad lähevad kuklaluu suurmulgu piirkonnas üle seljaaju kestadeks.[2]
Roomajatel muuda
Roomajatel koosneb ajukelme endomeninx 'ist (koosnedes pehmekestast ja ämblikuvõrkkestast[3]) ja ectomeninx 'ist, mis ümbritsevad pea- ja seljaaju.
Imetajatel muuda
Peaaju kestad muuda
Koduloomadel koosnevad peaaju kestad[4] :
- peaaju-kõvakestast (dura mater encephali)
- peaaju-ämblikvõrkkestast (arachnoidea encephali)
- peaaju-pehmekestast (pia mater encephali).
Seljaaju kestad muuda
Seljaaju ümbritseb kolm ajukesta: seljaaju-kõvakest (dura mater spinalis), seljaaju-ämblikuvõrkkest (arachnoidea spinalis) ja seljaaju-pehmekest (pia mater spinalis).[5]
Inimestel muuda
Peaaju kestad muuda
- pehmekest ehk soonkest (pia mater)
- ämblikuvõrkkest (arachnoidea)
- aju kõvakest (dura mater).
Ajaloolist muuda
Ajukelme esmakirjeldus arvatakse leiduvat Edwin Smithi (1862) omandatud papüüruserullidel, mis on dateeritud aastaga 1534 e.m.a, kuid pärinevad tõenäoliselt tunduvalt varasemast ajast[6].
Vanakreeka filosoof Aristoteles kirjeldas oma töödes loomade kesknärvisüsteemi struktuure, tema arvates katsid aju kaks membraani.
Termini võttis kasutusele vanakreeka anatoom Erasistratus.[7]
Patoloogia muuda
Ajukelmepõletik on meningiit. Ajukelmekasvaja on suuraju- või seljaajukelmest lähtuv kasvaja ehk meningeoom.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 20:2004.
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 213, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Endomeninx, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 351, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 348, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Anti Kalda, Globaalse ravimitööstuse lätetel: imerohi aspiriin, Horisont » Arhiiv » Horisont 2/2009, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014)
- ↑ Howard H. Kaufman, Cerebrospinal Fluid Collections, The American Association of Neurological Surgeons Publications Comittee, lk 1, 1998, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)
Välislingid muuda
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.1.01.001: Meninges. Ajukelmed
- Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Meninges. Ajukestad, lk 126, 5. väljaanne, 2012
- Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s