airBaltic
See artikkel vajab ajakohastamist. (Juuli 2020) |
airBaltic on Läti lennufirma, mille kodulennujaam on Riia lennujaam.
| AirBaltic | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
 | |||||||
| |||||||
| Asutatud | 1995 | ||||||
| Kodulennujaamad | Riia lennujaam | ||||||
| Boonusprogramm | PINS | ||||||
| Lennukeid | 39 | ||||||
| Sihtkohti | 70 | ||||||
| Peakorter | Riia lennujaam | ||||||
| Olulised isikud | Martin Gauss (CEO) | ||||||
| Koduleht | http://airbaltic.com | ||||||
Firma tekkis 1995. aastal eraettevõtte Baltic International ja riigiettevõtte Latavio – Latvian Airlines liitumisel. Lennufirma omanikeks on Läti riik 52,6% ja AirBalticu tegevjuhile Bertold Flickile kuuluv ettevõte Baltijas aviācijas sistēmas 47,2%-ga.
Jaanuarini 2009 oli SAS Groupi valduses 47,2% airBalticu aktsiatest, mis 30. jaanuaril 2009 müüdi BAC-le 14 miljoni lati (umbes 20 mln €) eest.
2010. aasta detsembris avaldatud teadete kohaselt müüs Bertold Flick 50% ettevõtte Baltijas aviācijas sistēmas aktsiatest Venemaa ärimehele Stanislav Kovtunile kuuluvale Bahama saartel registreeritud ettevõttele Taurus Asset Management Fund Limited. [1]
Läti riigi võimalusi airBalticu tegevust enamusosanikuna suunata piirab 2009. aasta märtsis lahkumas olnud valitsuse transpordiministri Ainārs Šlesersi allkirjastatud aktsionäride koostööleping. 2010. aasta septembris palus uue valitsuse peaminister Valdis Dombrovskis riigi peaprokuröril hinnata lepingu kooskõla riigi huvidega.
Bertold Flick on andnud teada, et tema ettevõte Baltijas aviācijas sistēmas plaanib alustada iseseisvat tegevust Leedu turul, kus juba tegutseb airBaltic. [2]
Sihtpunktid muuda
Pikemalt artiklis en:AirBaltic destinations
airBaltic lendab kuuekümnesse sihtkohta Euroopas ja Aasias.
Aafrika muuda
- Egiptus
- Sharm el-Sheikh – suvehooajal
- Hispaania
- Tenerife – suvehooajal
Aasia muuda
- Araabia Ühendemiraadid
- Aserbaidžaan
- Gruusia
- Iisrael
- Küpros
- Usbekistan
- Türgi
- Antalya – suvehooajal
Euroopa muuda
- Austria
- Belgia
- Bulgaaria
- Eesti
- Hispaania
- Holland
- Horvaatia
- Itaalia
- Kreeka
- Leedu
- Läti
- Malta
- Moldova
- Norra
- Poola
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Rumeenia
- Saksamaa
- Slovakkia
- Soome
- Suurbritannia
- Šveits
- Taani
- Tšehhi
- Ukraina
- Ungari
- Valgevene
- Venemaa
- Portugal
Lissabon
Endised sihtpunktid muuda
- Eesti: Kuressaare, Tartu
- Hispaania: Malaga
- Rootsi: Linköping
- Saksamaa: Köln, Stuttgart
- Suurbritannia: Manchester
- Türgi: Bodrum, Dalaman
- Ukraina: Dnipro
- Valgevene: Gomel
Lennukipark muuda
Seisuga mai 2020 oli airBalticu lennukipargis 38 lennukit.[3][4]
| Aircraft | Kasutuses | Tellimusi | Optsioone | Kohti | Märkmed |
|---|---|---|---|---|---|
| Airbus A220-300 | 22 | 28 | – | 145 | Alustavad lende 2016, asendavad lennukeid Boeing 737–300 |
| Boeing 737–300 | 0 | – | – | 142/144/146 | Vahetatakse järk-järgult välja Airbus A220-300 vastu 2020. aastaks |
| Bombardier Dash 8 Q400 NextGen | 0 | – | – | 76 | Vahetatakse järk-järgult välja Airbus A220-300 vastu 2020. aastaks |
| Kokku | 38 | 28 |
Viited muuda
- ↑ http://www.postimees.ee/359208
- ↑ Флик: Литва "без airBaltic" — идея премьера, rus.DELFI.lv, 22. september 2010.
- ↑ Lennukipark (airBaltic)
- ↑ airBaltic – CH-Aviation
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: AirBaltic |
- airBalticu koduleht (läti, eesti, inglise, vene, soome, saksa, rootsi ja leedu keeles)
- AirBalticu juhtkond plaanib osta SAS-i osaluse lennufirmas, Postimees, 18. detsember 2008
- AirBalticu juhtkond ostis SASi osaluse välja, Postimees, 30. jaanuar 2009
- AirBalticu kohal on sünged pilved, ERR Uudised, 14. oktoober 2010
- Läti majandusminister: Air Baltic on suures kahjumis, Postimees, 10. juuni 2011